Kindlasti tuleks üle vaadata ka koht, kus laps kodus õpib ning vajadusel leida sellised lauad-toolid, mida saab vastavalt vanusele reguleerida või välja vahetada. Kõrve toob välja ka mõningad pidepunktid, mida tuleks jälgida ja mis viitavad sellele, et lapse kaela ja seljaga tuleks tegeleda.

‍

Kõrve lisab, et nii nagu koolis tehakse õppides pause, tuleks ka kodus iga tunni tagant teha 10-15 minutit pausi, mille jooksul oleks soovituslik aktiivsemalt liigutada – ühekülgne pikalt kestev koormus tekitab probleeme. Ka koolikoti osas soovitab ta mõelda selle peale, kas on mingeid õpikuid, mida saaks soetada kaks eksemplari – üks koju ja teine kooli. See on lihtne moodus vähendamaks koolikoti kaalu.

Arvuti taga toimetades võiks lapse keha puhul jälgida, et:

• küünarvars oleks 90-100° nurga all.
• ekraani kõrgus tuleks seada nii, et pilk oleks otse või umbes kuni 15° alla.
• selg oleks sirge/otse.
• jalad umbes 90° või isegi alla väikse kallakuga. Väga head on sadultoolid – reiele ei teki alt survet (vale tooli serv võib oluliselt mõjutada/survestada veresooni ja tekitada jalgade verevarustuse häireid).
• sülearvutil kasuta arvuti alust või lisaekraani, et ekraani kõrgus oleks õige.
• kasuta dokumendihoidjat (paber raamat jne) sobivamal kõrgusel.
• kasuta sülearvutil lisa klaviatuuri ja hiirt – soovitavalt ergonoomilist. Lisada vajadusel randme toed.
• kasuta head laualampi, millel on võimalik valgust vastavalt tegevuse iseloomule reguleerida.
• töölaud nii tööl kui kodus võiks olla reguleeritava kõrgusega, et saaks nii püsti kui istudes töötada.

Kõrve arvab, et edasistes klassides on suure tõenäosusega juba põhiasjadega ilmselt arvestatud ja lapse õppimiskeskkonda vastavalt lapse kasvamisele ka kohendatud. Ta rõhutab, et eriti oluline on lapsele tähelepanu pöörata kasvuspurdi ajal ja sellele järgneval perioodil. Just siis kipuvad kõige sagedamini välja kujunema rühivead, sealhulgas skolioos. „Luustik kasvab kiirelt ja toetav lihaskorsett ei jõua nii kiirelt järgi areneda (lihased vajavad vähemalt 2-3 kuud, et arengus järgi jõuda). Sellel perioodil lisa tähelepanu lapse/noore keha asenditele nii õppimisel kui vabal ajal. Spordis oleks mõistlik vahetult peale kasvuspurti võistluskoormust vähendada ja keskenduda üldfüüsilisele treeningule ehk aidata lihased arengus luustikule järele. Kui märkad et laps/noor sellel ajal jääb viltu, tuleks kohe spetsialisti poole pöörduda. Mõistlik oleks kasvuspurdi ajal ja järel käia manuaalterapeudi/kiropraktiku, ortopeedi või füsioterapeudi juures kontrollis,“ lausub ta.

Märgid lapsevanematele, et lapse kaela ja seljaga on vaja tegeleda

Kõrve sõnab, et kui vaadelda lapse keha ning võrrelda paremat ja vasakut kehapoolt nii eest kui tagant, siis oluline erinevus viitab kõrvalekaldele ning sellisel juhul on vaja pöörduda arsti, manuaalterapeudi/kiropraktiku või füsioterapeudi juurde, kes hindavad probleemi olemust ja võimalikke lahendusi juba täpsemalt. Ta lisab, et suure tõenäosusega pole olemasinimest, kelle parem ja vasak kehapool oleksid täpselt samasugused ja see pole ka probleemiks, sest keha suudab väikeseid kõrvalekaldeid hästi kompenseerida. Kui aga ületatakse keha kompensatsiooni võimekus, siis seal tekivad juba tõsised kõrvalekalded. „Mida parem on meie lihaskorsett seda vähem mõjutavad väiksed kõrvalekalded meie igapäeva elu. Liiga suured lihased võivad samuti probleeme tekitada vähendades painduvust ja piirates liikumisulatust,“ lausub Kõrve.

Peamised pidepunktid, mida jälgida:

• vask/parem õlg erineval kõrgusel.
• pea on paremale või vasakule kaldu eest-/tagant vaates.
• tagant aates peaks selgroog olema sirge – kõverused viitavad probleemile sh skolioosile.
• külgvaates peaks olema kaelas nõgusus ette, rinna osas seljal kerge kumerus taha (mitte küür) ja nimme osas nõgusus ette (naistel natuke suurem kui meestel).
• vask/parem abaluu erineval kõrgusel.
• vask/parem rind/rinnalihas erineval kõrgusel.
• vask/parem puus või vaagen erineval kõrgusel.
• vask/parem põlv (põlvekeder) erineval kõrgusel
• vasak/parem jalalaba hoiavad erineval. Tuleb ka jalatalla võlve vaadata (parem kui seda hindab spetsialist).
• võib jälgida ka kehal olevaid nahavolte. Need peaks olema nii paremal kui vasakul kehapoolel ühel kõrgusel.
• külgvaates peaks kujuteldav joon kulgema kõrva tagant, õlaliigese ja puusa liigese keskelt, põlvekedra tagant ning lõppeb tallavõlvi keskosas otse pahkluu ees.
• kõht ei tohiks olla ees ja keha taha kaldus ega pepu taha viidud. Nii langeb tavaliselt ka pea ette ja kogu rüht ja normaalne keha mehhaanika on paigast ära ning ülekoormatud.
• istumisel või pikemalt seismisel tekib valulikkus kuhugi. Sealhulgas kui laps ei saa sirgelt istuda ja niheleb koguaeg, siis ei pruugi olla tegemist püsimatusega, vaid ta otsib valulikkuse tõttu asendit kus oleks vähem pinget. See viitab probleemile, mille korral oleks mõistlik pöörduda manuaalterapeudi/kiropraktiku, arsti või füsioterapeudi poole.

„Tavaliselt antud nähtude esinemise korral esineb funktsionaalseid blokke, mis tekitavad keha mehhaanikas probleeme ja neid aitab vabastada/parandada üldjuhul manuaalterapeut/kiropraktik. Edasi on enamustel juhtumitel vaja ka ravivõimlemist, et lihased aitaksid säilitada õigeid asendeid ning probleemid ei tuleks tagasi,“ selgitab Kõrve.

‍