Tasub teada 2018-03-06T11:12:42+00:00

Kuidas Valmistuda

Tutvu vastunäidustustega ning küsi vajadusel lisainfot täites alloleva kontaktivormi

Manuaalmeditsiin

on lihas-luukonna seisundite parandamise meetod läbi palpeerimise ja kätega teostatavate tehnikate (sh instrumentidega) abil, mille tulemusel paranevad tugi-liikumisaparaadi liikuvus ja funktsioonid. Manuaalsete (manus = käsi ladina keeles) raviviiside abil saab ravida manipulatiivsele ravile alluvaid lülisamba talitlushäireid ja suurendada piiratud liikuvusega liigeste liikumisulatust, kasutades inimkäsi,. Manuaalne meditsiin põhineb veendumusel, et inimorganism on isereguleeruv ja keha on võimeline ise tervenema, kui kõik keha struktuurid suhestuvad omavahel normaalselt.

Manuaalse meditsiini ja manuaalteraapiate nime all tegutsevad tänapäeval erinevate erialade ja ametite esindajad: manuaalterapeudid, kiropraktikud (chiros = käsi vana kreeka keeles), osteopaadid, füsioterapeudid, ravi- ja spordimassöörid jt.

on tänapäevase sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi üks oluline osa. See on kehalistel harjutustel, massaažil, sooja- ja külma- ning elektriravil põhinev teraapia, mille eesmärk on, et patsient saaks paremini sulanduda normaalsesse elu- ja töökeskkonda.

Füsioterapeudi tööülesanded on võimalike tervisekahjustuste ennetamine, liigeste liikuvuse ja lihaste jõu säilitamine või parandamine, häirunud funktsioonide taastamine ja kompenseerimine ning valu leevendamine. Füsioterapeut kasutab oma töös sh manuaalteraapia, massaaži tehnikaid jpm.

on diagnostika ja ravi meetod, kus terapeut mõjutab oma kätega patsiendi organismi, kasutades vajadusel erinevaid abivahendeid. Manuaalteraapia meetodid on suunatud peamiselt tugi-liikumisaparaadi ja teiste organsüsteemide funktsioonide taastamisele läbi mobilisatsiooni ja manipulatsiooni tehnikate. Manuaalteraapia peamiseks eesmärgiks loetakse normaalse liigeste liikuvuse taastamist lülisamba ja teistes tugi-liikumisaparaadi piirkondades (Sitel, 2014).

Manuaalteraapias tehakse vahet manipulatsiooni ja mobilisatsioonitehnika vahel. Manipulatsioonitehnika alla kuuluvad kõik liigutused, kus kasutatakse tõukavat jõudu, tuntud ka nimetusega „klassikaline manipulatsioon“. Kõik teised tehnikaid, mis ei kasuta tõukavat jõudu, liigituvad mobilisatsiooni kategooriasse (Dvorak et al., 2008). Manuaalteraapia peamised mõjutusmeetodid baseeruvad järgmistel mõistetel ja kahel peamisel meetodil: mobilisatsioonil ning manipulatsioonil.

on füsioteraapia eriliik, milles käsitletakse närvi- ja skeleti-lihassüsteemi seisundeid, juhindudes kliinilistest andmetest ja kasutades täpseid ravimeetodeid, kaasa arvatud manuaaltehnikaid ja terapeutilist harjutust. Ortopeediline manuaalteraapia juhindub teaduslikest ja kliinilistest tõenditest ning iga patsiendi individuaalsest biopsühhosotsiaalsest raamistikust (Schomacher 2014).

on tervishoiu eriala, mis tegeleb närvi-lihaste-skeletisüsteemi ja selle haigussümptomite diagnoosimise, ravi ja probleemide ennetamisega. Rõhku pannakse manuaalsetele tehnikatele, sh liigeste korrigeerimisele ja/või manipulatsioonidele, mille fookus on suunatud subluksatsioonidele. Lülisamba subluksatsioon kujutab endast liigese või kahe kõrvuti oleva lülisambalüli kahjustust või düsfunktsiooni, kus joondumine, liikumise terviklikkus ja/või füsioloogiline funktsioon on muutunud, seejuures liigespindadevaheline kontakt on jäänud intaktseks (WHO, 2005).

Kaasaegse massaažiteraapia olemuseks on dokumenteeritud, manuaalsete võtete ja tehnikate doseeritud kompleks, mis seisneb pehmete kudede mehaanilises mõjutamises või kombineeritult füüsikaliste vahendite kasutamises. Massaaži peetakse heaks lihaspinget leevendavaks (Ilves 2010), valu vähendavaks (Dion et al 2011; Sagar et al 2007) ning liigeste liikuvust (sh LKP) suurendavaks meetodiks (Ilves 2010). Massaaži peamised tehnikad: silitamine, silumine, hõõrumine, rullimine, muljumine, voolimine, pigistamine, tangvõte, venitamine, nihutamine, väänamine ja vibratsioonvõtted. Massaaž aitab kaasa normaalse lihaspikkuse, -toonuse ja lihasverevarustuse taastumisele (Ilves 2010).

Massaaž võib avaldada positiivset mõju nii peavalude kui ka migreenilaadsete peavalude esinemise vähenemisele. Näiteks vähendab massaaž sümpaatilise närvisüsteemi erutust jt füsioloogilisi stressireaktsioone, mis võivad migreenihooge esile kutsuda. Massaaž mõjutab substants P ja serotoniini taset, mis omakorda mõjutab valumehhanisme ja võimaldab paremini kontrollida migreeni vallandumist (Lawler & Cameron, 2006).

Massaaž omab positiivset mõju liigeste liikuvusele, sh kaela erinevatele liikumise suundadele fleksioon, ekstensioon, lateraalfleksioon liigutusel paremale, lateraalfleksioon liigutusel vasakule, rotatsioon liigutusel paremale ja vasakule keskmiselt 11% (Ilves 2010). Massaaž on efektiivne sekkumistegevus luu-lihaskonna funktsionaalse seisundi parandamisel. Massaažist maksimaalse kasu saamiseks tuleks seda rakendada töövälisel ajal, et pärast massaaži oleks lihastel võimalik piisavalt lõõgastuda (Männaste 2016).

on käeline järkjärguline (kasutatakse ka abivahendeid) erineva rütmi ja jõuga passiivne kehaosade liigutamine, mille tulemusel vähendatakse või kõrvaldatakse funktsionaalne blokk ehk taastatakse kas osaliselt või täielikult mõjutatava piirkonna funktsionaalsus (näiteks läbi spastiliste lihaste lõdvestumise). Mobilisatsioon enne liikuvusbarjääri: suure amplituudiga liikumised, vähendamaks valu ja spasmi; väikese amplituudiga mobilisatsioonid liigese patoloogilise lõppliikuvuse lähedal (kasutatakse hüpomobiilsete liigeste puhul, kui puudub valu) (Sitel, 2014; Dvorak et al., 2008).

on liiges(t)e käeline mõjutustehnika, mille käigus sooritatakse järske, väikese amplituudiga tõukeid, eesmärgiga taastada liiges(t)e füsioloogiline liikumisulatus, ületamata anatoomilise terviklikkuse piiri e kõrvaldada funktsionaalne blokk. Manipulatsioon viib lõpuni funktsionaalse bloki kõrvaldamise, milleks luuakse eeltingimused läbi mobilisatsiooni (liikuvuse suurendamine) ja teiste valu, lihas-, sidemete ning kõõluste pinge vähendamise meetodite kasutamise (Sitel, 2014; Dvorak et al., 2008; Tuchin et al., 2000).

Traktsioonitehnikate all mõistetakse liigeste venitustehnikaid. Traktsioonid jagunevad järgmiselt: lineaarne traktsioon, ellipsoidaalne traktsioon ja mehaaniline traktsioon (Sitel, 2014). LKP traktsiooni on kasutatud ühe ravivõimalusena lülisamba diskiprobleemide, spondülolüüsi ja fassettliigestest tulenevate valude korral. Lülisamba lülide traktsioon suurendab intervertebrale foramen’i, vähendab survet diskidele ja närvijuurtele ning veresoontele. Samuti tekib venitus ligamentides ja vähendatakse koormust fassettliigestele, mis omakorda võib viia lihaspinge alanemiseni ja verevarustuse paranemiseni antud piirkonnas (Tsai et al., 2011).

Liigeste mobiliseerimisel lähtutakse Convex-Concav´ põhimõttest (Dvorak et al., 2008): Convex´ „kumera liigese reegel“ – see kehtib liigese kohta, millel distaalne liigespind on kumer. Kui liigutus on piiratud degeneratiivsete muutuste tõttu, siis vabastamise tehnika ilma impulsita on suunatud piirangust vastassuunale. Concav´ „nõgusa liigese reegel“ kehtib liigese kohta, millel distaalne liigespind on nõgus. Kui liigutus on piiratud degeneratiivsete muutuste tõttu, siis vabastamise tehnika ilma impulsita on suunatud piirangu poole.

Manuaalteraapia meetodite klassifikatsioon Котенко et al., (2016) järgi: metoodika järgi, mõjutus- objekti järgi ja mõjutussuuna järgi.

Metoodika järgi: mobilisatsioon – passiivne liigutus, traktsioon (venitus), surve, postisomeetriline relaksatsioon, automobilisatsioon. Manipulatsioon – tõuge, tõukega traktsioon. Kombineeritud tehnikad.

Mõjutusobjekti järgi: liigestele suunatud mõjutus, lihastele suunatud mõjutus.

Mõjutusiseloomu järgi: suunatud/sihtotstarbeline manuaalteraapia – mõjutatakse ainult kindlat segmenti või segmente. Mobilisatsiooni tehnikate kasutamisel piiratakse mõjutatavate segmentide arvu. Kasutatakse peamiselt kindla segmendi või segmentide mõjutamiseks konkreetse probleemi korral. Üldine manuaalteraapia – haarab endasse mitmete segmentide mõjutamist, näit. üldise mobiliseerimise eesmärgil. Mobiliseeritakse lülisamba liikuvust, piiramata otseselt mobiliseeritavate segmentide arvu; kasutatakse peamiselt profülaktikas.

Mõjutussuuna järgi: ühesuunaline mõjutus – fleksioon, ekstensioon, lateraalfleksioon, rotatsioon (mõjutus ühes kindlas liikumise suunas). Kombineeritud suunaga mõjutus – fleksioon koos rotatsiooniga jt liikumissuundade kombinatsioonid.

Ülevaade levinumatest manuaalteraapia tehnikatest: mõisted Euroopas ja USA’s

Kasutus                                Euroopa USA  
Termin     Kommentaarid
Manipulatsioon Viitab tavaliselt tõuketehnikale, mis on tuntud ka kui „kõrge kiiruse ja madala amplituudiga tõuge“ või mobilisatsioon impulsiga Üldine termin, mis viitab ükskõik millisele kätega teostatud protseduurile patsiendil.

Kiropraktiline reguleerimine on üldine termin, mis hõlmab üle 100 alltehnika, kaasa arvatud HVLA-tõuke ja madala jõuga tehnikad.

Võimalusel kasutada segaduse vältimiseks uuemat terminoloogiat – mobilisatsioon koos/ilma impulsstehnikata
Mobilisatsioon Viitab lihase või liigese liigutamisele, mida eristatakse siis vastavalt kas tõukega või ilma Viitab tavaliselt erinevatele pehmete kudede ja tõuketa tehnikatele. Hea on kirjeldada kasutatud mobilisatsiooni tüüpi.

Aktiivne lülisamba kaelapiirkonna liikuvus fleksioonil istudes norm 0−50°, American Medical Association (AMA) normid: 20a 64°, 60a 52°, 70a 49°, 80a 46°, 90a 43° (Andersson et al., 2007; Clarkson 2005; Kendall et al., 2005);

Aktiivne lülisamba kaelapiirkonna liikuvus ekstensioonil istudes norm 0−60°, AMA normid: 20a 81°, 60a 62°, 70a 58°, 80a 54°, 90a 49°(Andersson et al., 2007; Clarkson 2005; Kendall et al., 2005);

Aktiivne lülisamba kaelapiirkonna liikuvus lateraalfleksioonil istudes (paremale ja vaskule) norm 0-45°, AMA normid: 20a 46°, 60a 33°, 70a 30°, 80a 27°, 90a 24°(Andersson et al., 2007; Clarkson 2005; Kendall et al., 2005);

Aktiivne lülisamba kaelapiirkonna liikuvus rotatsioonil istudes (paremale ja vaskule) norm 0-80°, AMA normid: 20a 72°, 60a 58°, 70a 55°, 80a 52°, 90a 49°(Andersson et al., 2007; Clarkson 2005; Kendall et al., 2005);

Aktiivne lülisamba kaelapiirkonna liikuvus rotatsioonil lamades (paremale ja vaskule) norm 0-90° (Swartz et al., 2005).

on spetsiifiline anatoomiline-füsioloogiline-biomehhaaniline organ süsteem, mis sõltub tugi-liikumisaparaadi (luud, sidemed, lihased, kõõlused jt) ehitusest, innervatsioonist ja verevarustusest. Mille peamisteks ülesanneteks on: keha asendi säilitamine ja liigutamine ruumis (lülisambast saavad ühel või teisel moel alguse enamus liigutusi); info vahendamine peaaju ja teiste organ-süsteemide vahel (nende juhtimise vahendamine) (Котенко et al., 2016; Ситель, 2014).

– liigese(te) liikuvuse või teiste organsüsteemide häiret mida on võimalik manuaalteraapia mobilisatsiooni ja manipulatsiooni tehnikatega kõrvaldada (sh lülisambal) (Котенко et a.l, 2016).

  1. Andersson GBJ. ja Cocchiarella L. Guides to the Evaluation of Permanent Imairment, 6th ed. American Medical Association (AMA) 2007.
  2. Böhni UW, Lauper M & Locher HA. 2th ed. Manuelle Medizin 2. Stuttgart; New York: Thieme. 2012
  3. Clarkson HM. Joint Motion and Function Assessment. Lippincott Williams & Wilkins, 2005.
  4. Dvorak J, Dvorak V, Gilliar W, Schneider W, Spring H, et al. Musculoskeletal manual medicine: diagnosis and treatment. Stuttgart; New York: Thieme. 2008.
  5. Ilves M, Rannama L, Müür M, Kartau AK. Klassikalise massaaži õpik. Massaažikool, Tallinn 2012.
  6. Kendall FP, McCreary EK, Provance PC, Rodgers MM ja Romani WA. Muscles Testing and Function with Posture and Pain. 5th ed. Lippincott Williams & Wilkins 2005.
  7. Khabirov FA ja Khabirova YF. Pain in the neck and back pain (diagnosis, clinical features and treatment). Practical medicine 2012;2(57).
  8. Kotenko KV, Epifanob VA, Epifanov AV & Korchazhkina NB. Back pain: Diagnosis and treatment. GEOTAR-Media, 2016. (In Russian).
  9. Männik G. Spordivigastused, jalgpalli näitel. Tallinn Huma 2008.
  10. Pääsuke M. Inimese liikumisaparaadi biomehaanika. Tartu 1996
  11. Ootsing S, Trapido L ja Rehemaa K. Meditsiinisõnastik: eestikeelsed terminid koos seletuste ning ladina, inglise ja soome vastetega. Tallinn, Medicina 2004.
  12. Sitel AB. Manual Therapy. BINOM 2014. (In Russian).
  13. Smirnov VM & Sassy EM. How to avoid mistakes and complications when conducting manual therapy. Journal Manual Therapy 2010;1(37):84-87. (In Russian).
  14. Swartz EE, Floyd RT ja Cendoma M. Cervical Spine Functional Anatomy and the Biomechanics of Injury Due to Compressive Loading. Journal of Athletic Training. 2005;40(3):155–161
  15. Vasilyeva LF. Manual diagnosis and therapy. Foliant St. Petersburg 2001. (In Russian).
Priit Kõrve
Priit KõrveManuaalterapeut
Füsio-, manuaal-, tegevusterapeut, kiropraktik – üle 20 aasta töötanud taastusravi valdkonnas. 17a õpetanud esmaabiandjaid, andnud meditsiini ja sporti puudutavaid loenguid (anatoomia, füsioloogia, biomehaanika jpm, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tervishoiukõrkkoolis).
Alates 1995a töötanud Wushu/Kungfu treenerina.
Alates 2015a European Wushu Kungfu Federation meditsiini komisjoni esimees (http://ewuf.org/contacts.html)
2017a mais kaitstud Tartu Ülikoolis terviseteaduse magistrikraad teadusliku uurimistööga: “Massaaži ja manuaalteraapia mõju lülisamba kaelapiirkonna funktsionaalsele seisundile kaelavaevuste ning peavalude korral”

Vastunäidustused

Tõsiste kukkumise traumade ja liiklusavariide järgselt manuaalteraapiasse pöördunud patsiendil kohustuslik Röntgen/MRT. (Sitel, 2014; Khabirov et al., 2012; Smirnov & Sassy, 2010).

lülisambakanali ahenemine. Normaalselt ei tohiks lülisambakanal olla kitsam kui 18mm, seljaaju umbes 10mm. Seljaaju kompressioon tekib lülisambakanali ahenemisel alla 14mm. Võib kaaluda manuaalteraapiat erandkorras välistades manuaalteraapia tehnikad mis võivad mõjutada tagumise või tagumis-külgmise diski protusiooni üle 1,5mm. Välistatud külg manipulatsioonid. Kohustuslik eelnev Röntgen või MRT (Sitel, 2014; Smirnov & Sassy, 2010).

Erand võib tekkida kui raviarst annab kirjaliku loa ja kinnitab manuaalteraapia ohutust, kindlasti peavad puuduma metastaasid. Vajadusel suunata eelnevalt vastava valdkonna arsti juurde, veendumaks ohutuses (Sitel, 2014; Smirnov & Sassy, 2010).

Spetsiifilised ja mittespetsiifilised infektsioonilised protsessid (eriti lülisambas ja liigestes). Ägeda infektsiooniliste tunnustega, palavikuga, ägeda põletikuga võib sooritada manuaalteraapia alles peale sümptomite kadumist (Sitel, 2014; Khabirov et al., 2012; Smirnov & Sassy, 2010).

korral on manuaalteraapia vastunäidustatud (Khabirov et al., 2012).

Üle 12 nädala, välistatud manuaalteraapia nimme ja rinna piirkonnas, võimalik teostad manipulatsioone kaelapiirkonnas kogenud terapeudi juures (Smirnov & Sassy, 2010).

e Bechterevi haigus. Võib kasutada venitus ja mobiliseerivaid tehnikaid kuid manipulatsioonid on välistatud, alg staadiumis on manuaalteraapiast abi (Smirnov & Sassy, 2010).

e lülisambalõhestumus – manuaalteraapia vastunäidustus sõltub antud probleemi ulatusest ja paiknemisest (Sitel, 2014; Smirnov & Sassy, 2010).

Ettevaatust vanemad inimesed, üle 65 aastastel tuleb veenduda, et ei esine luuhõrenemist. Luuhõrenemisel polemanuaalteraapiat  soovitav teha, erand korras manuaalteraapia võtteid võib teha kui terapeut on saanud kinnituse arstilt, et antud patsiendil ei esine probleemses piirkonnas luuhõrenemist. Tänapäeval esineb luuhõrenemist ka palju noorematel, vähimagi kahtluse korral suunata patsient kontrolli (Sitel, 2014; Smirnov & Sassy, 2010).

Manuaalteraapia ainult ravi arsti loal (Sitel, 2014; Smirnov & Sassy, 2010).

Manuaalteraapia üle III astme skolioosi korral pole soovitav, teistes piirkondades on lubatud (Smirnov & Sassy, 2010).

ehk lülisamba ebastabiilsus III-IV staadium manuaalteraapia pole lubatud (Smirnov & Sassy, 2010).

ulatuslik lülivaheketta väljasopistus manuaalteraapiat ei tehta (Sitel, 2014; Smirnov & Sassy, 2010).

luukasvis. Kahtluste korral on vaja teha röntgen pilt või MRT. Eesmiste osteofüütide korral on MT lubatud, tagumiste osteofüütide korral MT ei tehta kui esineb neuroloogilisi leide, kui osteofüütid on üle 1,5mm, alla siis MT on lubatud aga vältida külgmiseid manipulatsioone (kaelapiirkonnas oht a. vertebralis’e survestumiseks ja kahjustamiseks) (Sitel, 2014; Smirnov & Sassy, 2010).

korral on manuaalteraapia vastunäidustatud (Sitel, 2014; Smirnov & Sassy, 2010).

(esineb umbes 1% inimestest ja võib põhjustada skaleenusesündroomi). Külgedele sooritatavate manuaalteraapia võtete korral a. vertebraalis’e survestumine (Sitel, 2014; Smirnov & Sassy, 2010).

Kui haigus pole aktiivne võib osadel juhtudel kasutada manuaalteraapiat, välistades manipulatsioonid haigusest haaratud lülides (Sitel, 2014; Smirnov & Sassy, 2010).

on kaasasündinud lülisamba haigus, lülikehad muutuvad kiilukujuliseks, esineb peamiselt T3-T5 selgroolülidel. Antud haiguse korral võib kasutada ainult võtteid mis on suunatud painutusele lülisambarinnaosas ja vertikaalseid traktsiooni tehnikaid (Smirnov & Sassy, 2010).

ülemise selgroolüli nihkumine ettepoole alumise selgroolüli suhtes üle 1/3 on manuaalteraapia vastunäidustatud (Smirnov & Sassy, 2010).

liigse liikuvuse korral ei soovitata manuaalteraapiat (Khabirov et al., 2012).

(vähemalt 6 kuud). Plaatide, kruvide olemas olul operatsiooni piirkonnas on välistatud täielikult ka hilisem manuaalteraapia sooritamine antud piirkonnas. Puusaliigese vahetamisel sammuti on enamus manipulatsioone nimmepiirkonnas välistatud. Samas kui on piisavalt aega möödunud nimmepiirkonna operatsioonist siis ei ole takistusi vajadusel enamuseks kaelapiirkonna manipulatsioonideks (Sitel, 2014; Smirnov & Sassy, 2010).

Velda Lukk

Registreeri Aeg

Protseduuri või konsultatsiooni aja kokku leppimiseks täida allolevad lahtrid ning kirjuta vabas vormis, millised mured vaevavad. Leiame sobiva aja konsultatsiooniks ning protseduurideks.