Kiropraktik Priit Kõrve rääkis, mille suhtes peaksid kodukontoris olevad töömesilased eriti ettevaatlikud olema. Ehk kuidas vältida arvuti taga töötades lihaspingeid ning sundasendeid?

«Kodukontori puhul on põhiprobleemiks see, et enamikel juhtudel pole see spetsiaalselt töö tegemiseks sisse seatud. Kui on suurem perekond, siis ühel või kahel liikmel on ilmselt rahuldav töökeskkond olemas, teised töötavad aga tihti kusagilt diivani nurgalt. Pool tundi päevas nii töötada pole hullu, kuid kui on tegemist juba täispika kooli- või tööpäevaga, siis see mõjub kehale kehvasti. Kui need pole just ergonoomiliselt kohandatud töökohad, siis seal tekivad sundasendid, mida tavaliselt väga tihti ei vahetata. Nii võivad tekkida probleemide alged,» avaldas kiropraktik.

Mehe sõnul jõuavad seljavaludega inimesed tema juurde mitmete mõjutajate tõttu. «Osa patsiente on sellised, kes on istunud arvuti taga pikema perioodi vältel täiesti valesti. Kuid mul on ka selliseid patsiente, kes on koroonaperioodil end üle pingutanud sporti tehes. Äärmuseid on mitmeid,» lisas Kõrve.

Kiropraktik soovitas kodukontoris kasutada reguleeritava kõrgusega laudu ja teisigi nutikaid abimehi. «Reguleeritav laud annab võimaluse, et osa päevast saab inimene istuda ning teise osa päevast seistes oma tööd teha. Lisaks sellele, head on ka erinevad teraapia pallid või lamedad täispuhutud padjad. Need vahendid sunnivad meie keha hoidma õiges asendis - nii kui kõrvale kaldume läheb asend ebamugavaks,» sõnas ta.

«Ka tööd tehes võiks käituda nagu eeskujulik koolilaps, ehk iga 45 minuti tagant peaks võimaldama endale veerandtunnise puhkepausi. Pausi ajal on ideaalne ka võimlemisharjutusi teha,» soovitas Kõrve.

Kiropraktik lisas, et tihedama töögraafiku puhul peaks kodukontoris mõtlema ettenähtud lauakoha peale. «Kui on sülearvuti, siis võiks juurde panna ka suurema arvutiekraani. Kindlasti võiks olla korralik klaviatuur ning ergonoomiline hiir. Nende tööriistadega annab palju head ära teha. Kui sa oma ekraani kõrgust ei saa reguleerida, võid appi võtta mõned paksemad raamatud. Istumise alla või selja taha toeks võid toeks panna mõne padja. Sa saad palju ise ära teha, kuid võid kindluse mõttes võid konsulteerida ka mõne spetsialistiga,» soovitas ta.

«Tööpäeva alguses tasuks ette võtta paariminutiline harjutuste kava. See aitab kehal paremini arvutiga töötamise koormust taluda. Ja siin ei ole vahet, millises kontoris sa viibid või äkki on tegemist hoopis füüsilise tööga. Võimlemine on hea kõikidele! Kui ma ise hommikuti pikemat trenni teha ei jõua, siis viis minutit ma ikka leian, et kriitilised jõuharjutused läbi teha. Nii toimides hoiab keha seisundi kenasti järje peal,» kirjeldas Kõrve.

Kiropraktik andis nõu ka sellisel puhul, kui valu on juba kohal ning leevendust oleks vaja leida koheselt. «Mingil määral on ka tabletid ning määrded teretulnud abivahendid. Ka oma patsientidele olen teraapia käigus nendest mõnda asja soovitanud. Kõige lihtsam on muidugi probleemide teket vältida. Kui on aga valu käes ja probleem äge, siis tuleks pöörduda juba terapeudi või kiropraktiku poole, kes aitab asjaga järjele jõuda. Edasi tuleks kindlasti ise võimelda ning harjutusi teha - see hoiab ära probleemi kordumise,» rääkis ta.

«Üks võimalus on ka rippuda, kuid siis peaksid jalatallad maas olema ning end samal ajal veidike põlvedest kõverdama. Võib teha loksutavaid liigutusi ning ise samal ajal kusagilt kangist näiteks kinni hoida. See võib seljavalu leevendada, kuid ei pruugi aidata kõikide juhtude puhul. Siinkohal lisan, et see leevendab valu, kuid põhjust see ei kõrvalda. Kui on tekkinud funktsionaalne blokk vale asendi või liigutuse tõttu, siis seal tuleks pöörduda pigem eriala inimese poole. Mõningatel juhtudel piisab, kui käid teraapias vaid paaril korral ja edasi saad juba ise hakkama,» mainis Priit Kõrve raadio Elmar hommikuprogrammis.