Kas võimlemine ja treening on selja-kaela valude korral vajalik?
2016-2017a minu poolt läbiviidud uuringu tulemustest lähtuvalt võib väita, et Massaaži ja manuaalteraapia koosmõju efektina suurenes uuritavatel lülisamba kaelapiirkonna aktiivne liikuvus 21%. Vastava uuringu esimese teraapia korra massaaži mõju lülisamba kaelapiirkonna keskmise aktiivse liikuvuse suurenemisele oli 10% ja manuaalteraapia järgselt suurenes lisaks lülisamba kaelapiirkonna keskmine aktiivne liikuvus keskmiselt 11%. Seega manuaalteraapia osakaal on suurem kui massaažil (ei saa välistada massaaži järelmõjusid). Ilvese (2010) uuringus traditsioonilise Tai massaaži kohta oli massaaži mõju lülisamba kaelaosa koguliikuvuse paranemisele keskmiselt 11%. Hoving et al., (2002) said oma uuringus manuaalteraapia grupis lülisamba kaelapiirkonna keskmiseks liikuvuse paranemiseks 17%, mis võib viidata manuaalteraapia suurematele võimalustele teraapia osakaalus lülisamba kaelapiirkonna liikuvuse paranemisel. Samas füsioteraapia grupis paranes liikuvus 11% sarnaselt käesoleva uuringus saadud massaaži mõjule.
Annama (2013) sai treeningteraapia keskmiseks mõjuks lülisamba kaelapiirkonna liikuvuse paranemiseks 15%. Sarnaste tulemusteni on jõudnud mitmed teisedki uurijad oma töödes (Ylinen et al, 2003; Häkkinen et al, 2010).
Massaaž ja võimlemine on efektiivsed sekkumistegevused luu-lihaskonna funktsionaalse seisundi parandamisel, kuid oluline on kohandada võimlemisharjutused vastavalt sellele, millised on enam koormatud kehapiirkonnad tööl (Männaste 2016).
Uuringutulemused on näidanud, et füüsiline aktiivsus viib madalama valutaseme ja parema funktsioonivõimeni (Bendix et al., 1997).
Hoving et al. (2006) polt teostatud uuringus (183 osalejat, kes kannatasid vähemalt 2 nädalat kaelavalude käes, jagatud 3 grupiks) kus võrreldi manuaalteraapia, füsioteraapia ja juhendamisteraapia mõju üheaastase perioodi vältel, leidsid, et 13 nädala järel oli taastumis tulemus manuaalteraapiaga 72%, füsioteraapiaga 59% ja juhendamis teraapiaga 42%. Pärast ühe aastast perioodi olid taastumise tulemused manuaalteraapiaga 75%, füsioteraapiaga 63% ja juhendamis teraapiaga 56%. Kokkuvõttes oli lühiajaliselt manuaalteraapia efektiivseim, 13 nädala järel hakkas teraapiate vaheline vahe vähenema ning statistiliselt enam ei muutunud peale 52 nädalast perioodi. Kompleks teraapia kasutamine võiks anda veelgi parema efekti lülisamba kaelapiirkonna probleemide vähenemisele ja antud piirkonna liikuvuse suurenemisele kus oleks kombineeritud nii lühiajaline kui ka pikka ajaline mõju.