The post VIDEO: Kiropraktik – treeninguta muutume laisaks ja diivan võtab üle first appeared on Terve Selg - Priit Kõrve manuaalteraapia .
]]>Võib-olla lastakse ka pereliikmetel masseerida, mis ei ole Kõrve hinnangul lõppkokkuvõttes halb. „Aga kui on selge mehhaaniline probleem, siis tuleb seda ka lahendada,“ rõhutas ta. „Ainuüksi massaažiga neid blokke ei vabasta.“
Kõrve tõi võrdluseks katkise auto. „Kui autol on ratas viltu all, siis me võime rehvi ära vahetada, me võime auto ära pesta, ära värvida, vingemat kütust sisse panna ja korraks on ju vinge, vähemalt auto särab,“ rääkis ta. „Aga kui sõitma hakkad, siis hakkab kohe jälle logisema, sest on ju vaja ratas otseks panna. Mehaaniku juures käia ja siis rehvivahetus, pesemine, mis iganes teeb asja paremaks.“
Ilma konkreetset mehaanilist probleemi lahendamata, jäävad Kõrve kinnitusel vaevused ikka ja jälle end tunda andma. „Tavamassaaž, nõelravi, kõik muu, see võib tulla kasuks, võimlemine võiks ka lausa kohustuslik olla, et probleemid ei tuleks tagasi,“ märkis ta. „Aga kui seda mehaanika probleemi ära ei lahenda, siis ta jääbki kogu aeg taustaks. Natuke rohkem liigutad või natuke rohkem istud kuidagi väheke viltu ja juba jälle hakkab see probleem välja tulema.“
Kõrve sõnul erineb kiropraktika tavalisest massaažist selle poolest, et tegeleb liigessüsteemi tasandiga, samas kus massaaž piirdub lihaste ja veidi ka sidemete tasandiga. „Manuaalteraapia ja kiropraktika üks oluline eelis on, et siin saabki just neid liigeseid korrigeerida,“ ütles ta. „Ka näiteks selgroog on ju paljudest luudest koosnev liigestesüsteem. Tal on oma normaalne liikumisulatus ja kui nad jäävad kusagil selle liikumisulatuse piirimail kinni, ei lähe neutraalasendisse, siis see tekitab mehaanilise probleemi.“
Kõrve rõhutas, et röntgenoloogiliselt võib kõik isegi korras tunduda, sest lülid ei ole oma liigesepesast väljas. „kui midagi on natuke viltu, siis ühelt poolt piltlikult öeldes jälle lihased on kokku tõmmatud, teiselt poolt välja venitatud ja see tekitab juba mehaaniliselt lihaspinget,“ märkis ta. „Kesktelg ei tööta nii hästi. Iga selgroolüli juurest, nii alt kui ülevalt, väljuvad närvid. Nende asetus võib olla kehvem kaelaosas. Siin kulgevad lülisamba arterid, mis annavad 20 protsenti peaaju verevarustusest. Nende töö võib mingil määral olla häiritud, et põhjustada peavalu. Sageli võib olla väga paljude peavalude puhul põhjuseks kael.“
Koroonaaeg mõjus Kõrve sõnul mõnele inimesele hästi, kes sai iseendaga rohkem tegeleda. „Aga need on üksikud ja enamusel läks tervis allamäge,“ nentis ta. „Tavasportlikud harjumused muutusid, ei saanud enam käia treeningsaalis. Kui tavamudel kaob ära, siis inimene muutub laisaks ja sõber diivan tuleb appi. Tihtipeale see kodukontor ei ole ka korraliku laua taga, aga on mingi diivaninurga peal, või köögilaua taga. Need ei ole reguleeritud ega ergonoomilised töökohad.
Kõrve märkis, et isegi, kui kodus on paar enamvähem korralikult seadistatud töökohta, siis keskmises peres on liikmeid nii palju, et keegi peab lõpuks ikka kuskil nurga peal toimetama. „Vot seal hakkavad tekkima probleemid – kui sa oled viis kuni kümme minutit kusagil natukene, pole hullu, aga kui see jätkub päevast päeva, siis on halb,“ selgitas ta. „Isegi kui me räägime diivani peal istumisest – see kes istub täpselt diivani keskel ja vaatab näiteks televiisorit, siis temal on veel enamvähem. Aga kui inimene kogu aeg istub kas paremal pool või vasakul pool, siis ta kogu aeg vaatab ühele poole. Nõnda ta treenib ühtepidi mingit asendit ja see kipub pika peale jälje jätma.“
Kõrve sõnul on ta ise pikka aega vibulaskmist treeninud ning teab omast käest, kuidas pidevalt ühele poole vaatamine ja treenimine võib halvasti mõjuda. „Ma ei saa kurta, mul praegu pea pöörab mõlemale poole täiesti ilusti ja normi piires, aga vahest kipub olema ikkagi siin paremal pool,“ nentis ta. „Sest teist poolt ma pikka aega treenisin. See tahes-tahtmata jätab mingi jälje, ta ei kao kuhugi. Vahest, kui on vaja, pöördun mõne oma kolleegi poole. Praegu on mul kaks väikest last kodus. Kui ikkagi keegi nendest kaissu poeb ja sa oled mingisuguses kummalises asendis, võib ilma probleemidetagi mingi koht kangeks jääda.“
The post VIDEO: Kiropraktik – treeninguta muutume laisaks ja diivan võtab üle first appeared on Terve Selg - Priit Kõrve manuaalteraapia .
]]>The post Märgid, et lapse kaela ja seljaga on vaja tegeleda first appeared on Terve Selg - Priit Kõrve manuaalteraapia .
]]>Kiropraktik ja manuaalterapeut Priit Kõrve soovitab enne kooliiga last vähemalt korra lasta üle vaadata ortopeedil, manuaalterapeudil või füsioterapeudil, et rühivigade ennetamisega varakult alustada.
Oluline on ka kodune õpikeskkond – lauad ja toolid peaksid olema vanusele vastavalt reguleeritavad. Kõrve rõhutab, et nagu koolis tehakse pause, tuleks ka kodus iga tunni järel 10–15 minutit aktiivselt liikuda, et vältida ühekülgse koormuse probleeme. Koolikoti raskuse vähendamiseks võiks kaaluda kahe identse õpiku soetamist – üks koju ja teine kooli.
Kõrve märgib, et vanemates klassides on õppimiskeskkond tavaliselt juba kohandatud, kuid kasvuspurtide ajal on oluline lapse rühti jälgida. Sel perioodil areneb luustik kiiremini kui lihased, mistõttu on suurim risk rühivigade, sealhulgas skolioosi tekkeks. Sportimisel tuleks kasvuspurdi järel vähendada võistluskoormust ja keskenduda üldfüüsilisele treeningule. Kui laps hakkab viltu hoidma, tuleks pöörduda spetsialisti poole.
The post Märgid, et lapse kaela ja seljaga on vaja tegeleda first appeared on Terve Selg - Priit Kõrve manuaalteraapia .
]]>