Tasub teada2020-10-22T05:13:37+00:00

Kuidas Valmistuda

Tutvu vastunäidustustega ning küsi vajadusel lisainfot täites alloleva kontaktivormi

Manuaalmeditsiin

on lihas-luukonna seisundite parandamise meetod läbi palpeerimise ja kätega teostatavate tehnikate (sh instrumentidega) abil, mille tulemusel paranevad tugi-liikumisaparaadi liikuvus ja funktsioonid. Manuaalsete (manus = käsi ladina keeles) raviviiside abil saab ravida manipulatiivsele ravile alluvaid lülisamba talitlushäireid ja suurendada piiratud liikuvusega liigeste liikumisulatust, kasutades inimkäsi,. Manuaalne meditsiin põhineb veendumusel, et inimorganism on isereguleeruv ja keha on võimeline ise tervenema, kui kõik keha struktuurid suhestuvad omavahel normaalselt.

Manuaalse meditsiini ja manuaalteraapiate nime all tegutsevad tänapäeval erinevate erialade ja ametite esindajad: manuaalterapeudid, kiropraktikud (chiros = käsi vana kreeka keeles), osteopaadid, füsioterapeudid, ravi- ja spordimassöörid jt.

on tänapäevase sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi üks oluline osa. See on kehalistel harjutustel, massaažil, sooja- ja külma- ning elektriravil põhinev teraapia, mille eesmärk on, et patsient saaks paremini sulanduda normaalsesse elu- ja töökeskkonda.

Füsioterapeudi tööülesanded on võimalike tervisekahjustuste ennetamine, liigeste liikuvuse ja lihaste jõu säilitamine või parandamine, häirunud funktsioonide taastamine ja kompenseerimine ning valu leevendamine. Füsioterapeut kasutab oma töös sh manuaalteraapia, massaaži tehnikaid jpm.

on diagnostika ja ravi meetod, kus terapeut mõjutab oma kätega patsiendi organismi, kasutades vajadusel erinevaid abivahendeid. Manuaalteraapia meetodid on suunatud peamiselt tugi-liikumisaparaadi ja teiste organsüsteemide funktsioonide taastamisele läbi mobilisatsiooni ja manipulatsiooni tehnikate. Manuaalteraapia peamiseks eesmärgiks loetakse normaalse liigeste liikuvuse taastamist lülisamba ja teistes tugi-liikumisaparaadi piirkondades (Sitel, 2014).

Manuaalteraapias tehakse vahet manipulatsiooni ja mobilisatsioonitehnika vahel. Manipulatsioonitehnika alla kuuluvad kõik liigutused, kus kasutatakse tõukavat jõudu, tuntud ka nimetusega „klassikaline manipulatsioon“. Kõik teised tehnikaid, mis ei kasuta tõukavat jõudu, liigituvad mobilisatsiooni kategooriasse (Dvorak et al., 2008). Manuaalteraapia peamised mõjutusmeetodid baseeruvad järgmistel mõistetel ja kahel peamisel meetodil: mobilisatsioonil ning manipulatsioonil.

on füsioteraapia eriliik, milles käsitletakse närvi- ja skeleti-lihassüsteemi seisundeid, juhindudes kliinilistest andmetest ja kasutades täpseid ravimeetodeid, kaasa arvatud manuaaltehnikaid ja terapeutilist harjutust. Ortopeediline manuaalteraapia juhindub teaduslikest ja kliinilistest tõenditest ning iga patsiendi individuaalsest biopsühhosotsiaalsest raamistikust (Schomacher 2014).

on tervishoiu eriala, mis tegeleb närvi-lihaste-skeletisüsteemi ja selle haigussümptomite diagnoosimise, ravi ja probleemide ennetamisega. Rõhku pannakse manuaalsetele tehnikatele, sh liigeste korrigeerimisele ja/või manipulatsioonidele, mille fookus on suunatud subluksatsioonidele. Lülisamba subluksatsioon kujutab endast liigese või kahe kõrvuti oleva lülisambalüli kahjustust või düsfunktsiooni, kus joondumine, liikumise terviklikkus ja/või füsioloogiline funktsioon on muutunud, seejuures liigespindadevaheline kontakt on jäänud intaktseks (WHO, 2005).

Kaasaegse massaažiteraapia olemuseks on dokumenteeritud, manuaalsete võtete ja tehnikate doseeritud kompleks, mis seisneb pehmete kudede mehaanilises mõjutamises või kombineeritult füüsikaliste vahendite kasutamises. Massaaži peetakse heaks lihaspinget leevendavaks (Ilves 2010), valu vähendavaks (Dion et al 2011; Sagar et al 2007) ning liigeste liikuvust (sh LKP) suurendavaks meetodiks (Ilves 2010). Massaaži peamised tehnikad: silitamine, silumine, hõõrumine, rullimine, muljumine, voolimine, pigistamine, tangvõte, venitamine, nihutamine, väänamine ja vibratsioonvõtted. Massaaž aitab kaasa normaalse lihaspikkuse, -toonuse ja lihasverevarustuse taastumisele (Ilves 2010).

Massaaž võib avaldada positiivset mõju nii peavalude kui ka migreenilaadsete peavalude esinemise vähenemisele. Näiteks vähendab massaaž sümpaatilise närvisüsteemi erutust jt füsioloogilisi stressireaktsioone, mis võivad migreenihooge esile kutsuda. Massaaž mõjutab substants P ja serotoniini taset, mis omakorda mõjutab valumehhanisme ja võimaldab paremini kontrollida migreeni vallandumist (Lawler & Cameron, 2006).

Massaaž omab positiivset mõju liigeste liikuvusele, sh kaela erinevatele liikumise suundadele fleksioon, ekstensioon, lateraalfleksioon liigutusel paremale, lateraalfleksioon liigutusel vasakule, rotatsioon liigutusel paremale ja vasakule keskmiselt 11% (Ilves 2010). Massaaž on efektiivne sekkumistegevus luu-lihaskonna funktsionaalse seisundi parandamisel. Massaažist maksimaalse kasu saamiseks tuleks seda rakendada töövälisel ajal, et pärast massaaži oleks lihastel võimalik piisavalt lõõgastuda (Männaste 2016).

on käeline järkjärguline (kasutatakse ka abivahendeid) erineva rütmi ja jõuga passiivne kehaosade liigutamine, mille tulemusel vähendatakse või kõrvaldatakse funktsionaalne blokk ehk taastatakse kas osaliselt või täielikult mõjutatava piirkonna funktsionaalsus (näiteks läbi spastiliste lihaste lõdvestumise). Mobilisatsioon enne liikuvusbarjääri: suure amplituudiga liikumised, vähendamaks valu ja spasmi; väikese amplituudiga mobilisatsioonid liigese patoloogilise lõppliikuvuse lähedal (kasutatakse hüpomobiilsete liigeste puhul, kui puudub valu) (Sitel, 2014; Dvorak et al., 2008).

on liiges(t)e käeline mõjutustehnika, mille käigus sooritatakse järske, väikese amplituudiga tõukeid, eesmärgiga taastada liiges(t)e füsioloogiline liikumisulatus, ületamata anatoomilise terviklikkuse piiri e kõrvaldada funktsionaalne blokk. Manipulatsioon viib lõpuni funktsionaalse bloki kõrvaldamise, milleks luuakse eeltingimused läbi mobilisatsiooni (liikuvuse suurendamine) ja teiste valu, lihas-, sidemete ning kõõluste pinge vähendamise meetodite kasutamise (Sitel, 2014; Dvorak et al., 2008; Tuchin et al., 2000).

Traktsioonitehnikate all mõistetakse liigeste venitustehnikaid. Traktsioonid jagunevad järgmiselt: lineaarne traktsioon, ellipsoidaalne traktsioon ja mehaaniline traktsioon (Sitel, 2014). LKP traktsiooni on kasutatud ühe ravivõimalusena lülisamba diskiprobleemide, spondülolüüsi ja fassettliigestest tulenevate valude korral. Lülisamba lülide traktsioon suurendab intervertebrale foramen’i, vähendab survet diskidele ja närvijuurtele ning veresoontele. Samuti tekib venitus ligamentides ja vähendatakse koormust fassettliigestele, mis omakorda võib viia lihaspinge alanemiseni ja verevarustuse paranemiseni antud piirkonnas (Tsai et al., 2011).

Liigeste mobiliseerimisel lähtutakse Convex-Concav´ põhimõttest (Dvorak et al., 2008): Convex´ „kumera liigese reegel“ – see kehtib liigese kohta, millel distaalne liigespind on kumer. Kui liigutus on piiratud degeneratiivsete muutuste tõttu, siis vabastamise tehnika ilma impulsita on suunatud piirangust vastassuunale. Concav´ „nõgusa liigese reegel“ kehtib liigese kohta, millel distaalne liigespind on nõgus. Kui liigutus on piiratud degeneratiivsete muutuste tõttu, siis vabastamise tehnika ilma impulsita on suunatud piirangu poole.

Manuaalteraapia meetodite klassifikatsioon Котенко et al., (2016) järgi: metoodika järgi, mõjutus- objekti järgi ja mõjutussuuna järgi.

Metoodika järgi: mobilisatsioon – passiivne liigutus, traktsioon (venitus), surve, postisomeetriline relaksatsioon, automobilisatsioon. Manipulatsioon – tõuge, tõukega traktsioon. Kombineeritud tehnikad.

Mõjutusobjekti järgi: liigestele suunatud mõjutus, lihastele suunatud mõjutus.

Mõjutusiseloomu järgi: suunatud/sihtotstarbeline manuaalteraapia – mõjutatakse ainult kindlat segmenti või segmente. Mobilisatsiooni tehnikate kasutamisel piiratakse mõjutatavate segmentide arvu. Kasutatakse peamiselt kindla segmendi või segmentide mõjutamiseks konkreetse probleemi korral. Üldine manuaalteraapia – haarab endasse mitmete segmentide mõjutamist, näit. üldise mobiliseerimise eesmärgil. Mobiliseeritakse lülisamba liikuvust, piiramata otseselt mobiliseeritavate segmentide arvu; kasutatakse peamiselt profülaktikas.

Mõjutussuuna järgi: ühesuunaline mõjutus – fleksioon, ekstensioon, lateraalfleksioon, rotatsioon (mõjutus ühes kindlas liikumise suunas). Kombineeritud suunaga mõjutus – fleksioon koos rotatsiooniga jt liikumissuundade kombinatsioonid.

Ülevaade levinumatest manuaalteraapia tehnikatest: mõisted Euroopas ja USA’s

Kasutus                                Euroopa USA  
Termin     Kommentaarid
Manipulatsioon Viitab tavaliselt tõuketehnikale, mis on tuntud ka kui „kõrge kiiruse ja madala amplituudiga tõuge“ või mobilisatsioon impulsiga Üldine termin, mis viitab ükskõik millisele kätega teostatud protseduurile patsiendil.

Kiropraktiline reguleerimine on üldine termin, mis hõlmab üle 100 alltehnika, kaasa arvatud HVLA-tõuke ja madala jõuga tehnikad.

Võimalusel kasutada segaduse vältimiseks uuemat terminoloogiat – mobilisatsioon koos/ilma impulsstehnikata
Mobilisatsioon Viitab lihase või liigese liigutamisele, mida eristatakse siis vastavalt kas tõukega või ilma Viitab tavaliselt erinevatele pehmete kudede ja tõuketa tehnikatele. Hea on kirjeldada kasutatud mobilisatsiooni tüüpi.

Aktiivne lülisamba kaelapiirkonna liikuvus fleksioonil istudes norm 0−50°, American Medical Association (AMA) normid: 20a 64°, 60a 52°, 70a 49°, 80a 46°, 90a 43° (Andersson et al., 2007; Clarkson 2005; Kendall et al., 2005);

Aktiivne lülisamba kaelapiirkonna liikuvus ekstensioonil istudes norm 0−60°, AMA normid: 20a 81°, 60a 62°, 70a 58°, 80a 54°, 90a 49°(Andersson et al., 2007; Clarkson 2005; Kendall et al., 2005);

Aktiivne lülisamba kaelapiirkonna liikuvus lateraalfleksioonil istudes (paremale ja vaskule) norm 0-45°, AMA normid: 20a 46°, 60a 33°, 70a 30°, 80a 27°, 90a 24°(Andersson et al., 2007; Clarkson 2005; Kendall et al., 2005);

Aktiivne lülisamba kaelapiirkonna liikuvus rotatsioonil istudes (paremale ja vaskule) norm 0-80°, AMA normid: 20a 72°, 60a 58°, 70a 55°, 80a 52°, 90a 49°(Andersson et al., 2007; Clarkson 2005; Kendall et al., 2005);

Aktiivne lülisamba kaelapiirkonna liikuvus rotatsioonil lamades (paremale ja vaskule) norm 0-90° (Swartz et al., 2005).

on spetsiifiline anatoomiline-füsioloogiline-biomehhaaniline organ süsteem, mis sõltub tugi-liikumisaparaadi (luud, sidemed, lihased, kõõlused jt) ehitusest, innervatsioonist ja verevarustusest. Mille peamisteks ülesanneteks on: keha asendi säilitamine ja liigutamine ruumis (lülisambast saavad ühel või teisel moel alguse enamus liigutusi); info vahendamine peaaju ja teiste organ-süsteemide vahel (nende juhtimise vahendamine) (Котенко et al., 2016; Ситель, 2014).

– liigese(te) liikuvuse või teiste organsüsteemide häiret mida on võimalik manuaalteraapia mobilisatsiooni ja manipulatsiooni tehnikatega kõrvaldada (sh lülisambal) (Котенко et a.l, 2016).

  1. Andersson GBJ. ja Cocchiarella L. Guides to the Evaluation of Permanent Imairment, 6th ed. American Medical Association (AMA) 2007.
  2. Böhni UW, Lauper M & Locher HA. 2th ed. Manuelle Medizin 2. Stuttgart; New York: Thieme. 2012
  3. Clarkson HM. Joint Motion and Function Assessment. Lippincott Williams & Wilkins, 2005.
  4. Dvorak J, Dvorak V, Gilliar W, Schneider W, Spring H, et al. Musculoskeletal manual medicine: diagnosis and treatment. Stuttgart; New York: Thieme. 2008.
  5. Ilves M, Rannama L, Müür M, Kartau AK. Klassikalise massaaži õpik. Massaažikool, Tallinn 2012.
  6. Kendall FP, McCreary EK, Provance PC, Rodgers MM ja Romani WA. Muscles Testing and Function with Posture and Pain. 5th ed. Lippincott Williams & Wilkins 2005.
  7. Khabirov FA ja Khabirova YF. Pain in the neck and back pain (diagnosis, clinical features and treatment). Practical medicine 2012;2(57).
  8. Kotenko KV, Epifanob VA, Epifanov AV & Korchazhkina NB. Back pain: Diagnosis and treatment. GEOTAR-Media, 2016. (In Russian).
  9. Männik G. Spordivigastused, jalgpalli näitel. Tallinn Huma 2008.
  10. Pääsuke M. Inimese liikumisaparaadi biomehaanika. Tartu 1996
  11. Ootsing S, Trapido L ja Rehemaa K. Meditsiinisõnastik: eestikeelsed terminid koos seletuste ning ladina, inglise ja soome vastetega. Tallinn, Medicina 2004.
  12. Sitel AB. Manual Therapy. BINOM 2014. (In Russian).
  13. Smirnov VM & Sassy EM. How to avoid mistakes and complications when conducting manual therapy. Journal Manual Therapy 2010;1(37):84-87. (In Russian).
  14. Swartz EE, Floyd RT ja Cendoma M. Cervical Spine Functional Anatomy and the Biomechanics of Injury Due to Compressive Loading. Journal of Athletic Training. 2005;40(3):155–161
  15. Vasilyeva LF. Manual diagnosis and therapy. Foliant St. Petersburg 2001. (In Russian).
Priit Kõrve
Priit KõrveManuaalterapeut
Füsio-, manuaal-, tegevusterapeut, kiropraktik – üle 20 aasta töötanud taastusravi valdkonnas. 17a õpetanud esmaabiandjaid, andnud meditsiini ja sporti puudutavaid loenguid (anatoomia, füsioloogia, biomehaanika jpm, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tervishoiukõrkkoolis).
Alates 1995a töötanud Wushu/Kungfu treenerina.
Alates 2015a European Wushu Kungfu Federation meditsiini komisjoni esimees (http://ewuf.org/contacts.html)
2017a mais kaitstud Tartu Ülikoolis terviseteaduse magistrikraad teadusliku uurimistööga: “Massaaži ja manuaalteraapia mõju lülisamba kaelapiirkonna funktsionaalsele seisundile kaelavaevuste ning peavalude korral”
Kristina VärinenFüsioterapeut MSc
Füsioterapeut, 2017a mais kaitstud Tartu Ülikoolis terviseteaduse magistrikraad.

Manuaalteraapia/kiropraktika näidustused

Absoluutne näidustus manuaalteraapiaks on haigused: mis on lülisamba ja liigeste päritoluga ning seotud funktsionaalsete blokkidega (FB) – s.o. orgaanilised tagasi pööratavad liigeste liikuvuse piirangud (funktsionaalsed) ja liigeste mitte orgaanilist päritolu probleemid normaalse füsioloogilise biomehaanika piires.

Manuaalteraapia kasutamise peamiseks näidustuseks on haiguse kliinilises pildis spondülogeensed tegurid poolt funktsionaalsete blokkide ning blokaadide esinemine. See tähendab mitte orgaanilise, vaid funktsionaalse iseloomuga liikuvuse piiramine liigese normaalse füsioloogilise funktsiooni piires. Üheaegselt mõjutatakse kõiki patogeneesi tegureid, kasutades liigeste mobiliseerimise ja manipuleerimise tehnikaid (liigese funktsionaalne blokk, lihas, ligament, fastsia, selgroo motoorse segmendi neurovaskulaarsed moodustised, diskid).

valu mis on seotud seljaga või kiirgab mingil põhjusel valulikust selga.

Enamjaolt peetakse seljavalu all silmas valu alaseljas (nimme-/lumbaarpiirkond), tegelikult lähevad siia alla nii rindkere (torakaalpiirkond) kui ka kaela valud. Antud piirkondade valulikus on omavahel tihedalt seotud, mehhaaniline ebakõla ühes selgroo osas (lülisambas) mõjutab nii all pool kui ka kõrgemal pool asetsevaid piirkondi sh jäsemeid (käed/jalad, n põlve valu põhjus võib sageli olla seotud alaseljaga).

Lisaks kaasneb seljavalu artriidi, halva rühi, ülekaalulisuse ning psüühilise stressiga. Siseorganite haigused võivad olla seljavalu otseseks põhjustajaks – neerukivid, neeruinfektsioonid, trombid või osteoporoos (luuhõrenemine) jpm.

Selg on luude, liigeste, sidemete ja lihaste keeruline süsteem. Mehhaanika mõistes on tegemist keskteljega millest lähtub ja mille ümber toimub ülejäänud keha liikumine. Veel olulisem on mitte ära unustada, et läbi seljaaju (paikneb selgroos/lülisambas) juhib meie keha peaaju – iga anomaalia e kõrvale kalle, selles süsteemis mõjutab meie keha toimimist. Keha juhtimine e käskude andmine kehale (n lihased ja sidemed) ja siseorganitelet toimub läbi seljaaju ja sealt väljuvate närvide, sammuti saadakse ka tagasiside kehas toimuvast, seepärast mängib selja tervis äärmiselt suurt rolli meie terviseseisundis.

põhjused peituvad tihti kaela- ja ringerepiirkonnas esinevates funktsionaalsetes blokkides, mis tekitavad antud piirkonnas lihaspingeid, liikumise piiratust, ajuverevarustuse häireid (peamiselt lülisamba arteritega seonduvalt kaela piirkonnas, sh mühin/kohin/tuksumine kõrvus) jt probleeme. Kaelavaevuste ja peavalude korral kutsub massaažist ja manuaalteraapiast koosnev ning kolmel korral rakendatud teraapia esile kaela aktiivse liikuvuse suurenemise erinevates suundades, valu ja teiste kaebuste vähenemise (Kõrve 2017, Tartu Ülikool).

Pea ja kaelavalu, pingepeavalud, migreenilaadsed peavalud ning nende seos kaela funktsionaalse seisundiga.

Enamus inimesi on antud probleemidega vähemal või rohkemal moel kokku puutunud ja tüüpiline lahendus on ainult ravimite manustamine. Kui üks ravim ei aita siis kirjutatakse välja järgmine ja kangem, vahel tekib olukord kus ravimid ise tekitavad juba rohkem terviseprobleeme kui esialgne põhjus. Põhjuseid võib olla mitmeid kuid kõige sagedamini unustatakse ära mehhaanilised probleemid mis tekitavad kaela lihaste ja sidemete pingeid mis omakorda on paljude paevalude põhjustajaks.

Selgroolülidel on (nagu teistel luudel liigestes) oma normaalne liikumis ulatus eri suundades (vaata ka kaelaliikuvus norme), teinekord jäävad nad kusagil liikumisulatuse piirimail kinni ja ei liigu tagasi oma neutraal asendisse seda nimetatakse funktsionaalseksblokiks. Röntgenoloog ütleb, et on kõik korras ja tal on õigus. Selgroolülid ei ole anatoomiliselt ju paigast ära aga mehhaanika mõttes on tegemist probleemiga sest tekkivad lihaste/sidemete pinged, põletik, diskid on ebasoodsas asendis, võivad tekkida närvide pitsumised, „kätte arasuremine“ ilma põhjuseta (käepeal magamine halvas asendis on ise vahel põhjuseks ja tavaliselt ärkame enne päris probleemi teket), peavalud, karpaalkanali sündroom jt probleemid.

Üheks võimalikuks lahenduseks on manuaalteraapia/kiropraktika mis taastab liigeste (sh kaela jt selgroolülide) normaalse liikuvuse ja enamustel juhtudel taanduvad funktsionaalsetestblokkidest põhjustatud kaebused.

Püsiva tulemuse saavutamiseks on mõistlik peale manuaalteraapiat/kiropraktikat teha süsteemselt võimlemist/treeningkava mis aitaks tugevdada probleemse piirkonna lihaseid ning vähendab seeläbi probleemi taas tekke tõenäosust.

2017 aastal Tartu Ülikoolis kaitstud teadustöö „Massaaži ja manuaalteraapia mõju lülisamba kaelapiirkonna funktsionaalsele seisundile kaelavaevuste ning peavalude korral“ (Priit Kõrve) näitas:

Kokkuvõte: Kaelavaevuste ja peavalude korral kutsub massaažist ja manuaalteraapiast koosnev ning kolmel korral rakendatud teraapia esile kaela aktiivse liikuvuse suurenemise erinevates suundades, valu ja teiste kaebuste vähenemise.

Tulemused: Uuritavatel suurenes (p<0,001) LKP aktiivne liikuvus fleksioonil, ekstensioonil, lateraalfleksioonil ja rotatsioonil esimese teraapiakorra massaaži järgselt, manuaalteraapia järgselt kui ka progresseeruvalt teraapia käigus. Olulisi muutusi LKP aktiivses liikuvuses (p˃0,05) üks kuu pärast teraapiat võrreldes viimase teraapia korraga ei esinenud. Teraapiaprogrammi toimel vähenes (p<0,001) uuritavatel keskmine tajutav kaelavalu (80%), peavalu (61%), ülajäsemetevalu (69%) ja seljavalu ülaselja piirkonnas (88%) üks kuu pärast teraapiat võrreldes teraapia järgse tasemega. Enne teraapiat korreleerus valu kaela piirkonnas negatiivselt LKP aktiivse liikuvusega fleksioonil (r=-0,401; p<0,05) ja ekstensioonil (r=0,435; p<0,05). Üks kuu pärast teraapiat olid uuritavatel keskmiselt vähenenud (77%) tööga seotud sundasenditest tingitud vaevused.

Füsioteraapia/ravivõimlemise mõju:

Annama (2013) sai treeningteraapia keskmiseks mõjuks LKP liikuvuse paranemiseks 15%. Sarnaste tulemusteni on jõudnud mitmed teisedki uurijad oma töödes (Ylinen et al, 2003; Häkkinen et al, 2010). Massaaž ja võimlemine on efektiivsed sekkumistegevused luu-lihaskonna funktsionaalse seisundi parandamisel, kuid oluline on kohandada võimlemisharjutused vastavalt sellele, millised on enam koormatud kehapiirkonnad tööl (Männaste 2016). Uuringutulemused on näidanud, et füüsiline aktiivsus viib madalama valutaseme ja parema funktsioonivõimeni (Bendix et al., 1997).

Kõige tuntum tunnelisündroom karpaalkanali sündroom (on kõige sagedamini esinev perifeerse närvi kompressioonisündroom), tegelikult esineb tunneli sündroome erinevates piirkondades mis on seotud peamiselt: kaelapõimiku e plexus cervicalis (segmendid C1-C5), õlapõimiku e plexus brachialis (segmendid C5-T1), roietevahelisete närvide e nn. intercostales (T1-T12), nimmepõimiku e plexus lumbalis (segmendid L1-L5) või ristluupõimiku e plexus sacralis (segmendid L4-Co1) survestumise probleemidega.

Karpaalkanali sündroomi korral on enamjaolt tegemist kahe komponendi koosmõjuga e esineb kaela probleem (funktsionaalneblokk) koos randmepiirkonna ülekoormusega (staatilised sundasendid tööl – piik tööpäev arvutitaga, eriti kasutades ebaergonoomilisi töövahendeid).

Petukhov’i andmetel (2014) kannatavad tunnelisündroomi (sh karpaalkanali sündroomi) käes 30-50 aastaste Venemaa elanikest 24,7%. Ülajäseme tunnelisündroomi korral eristatakse:

  1. Kompressioon õlapõimiku või rinnaosast väljumisel: а) m. scalenus’e sündroom; b) roide-rangluu sündroom; c) m. pectoralis minor’i sündroom (Petukhov 2014) – coracoid pressure syndrome (Kendall et al., 2005).
  2. N. ulnaris’e (C8-T1) kompressiooni sündroom: а) õla piirkonnas (spiraalkanali sündroom); b) õlavarre piirkonnas (pindmise n. ulnaris’e haru kompressiooni sündroom) (Petukhov 2014).
  3. N. radialis’e (C6-C8) kompressiooni sündroom: а) Osborne’i ligamendi (kubitaalkanal) osas (Petukhov 2014; Kõiv et al., 2013); б) Guyon’i kanali piirkonnas (Petukhov 2014).
  4. N. medianus’e (C6-C7) kompressiooni sündroom: а) õlavarre alumisel kolmandikul (Strother’i ligamendi sündroom); b) küünarvarre piirkonnas (m. pronator teres’e sündroom); c) karpaalkanali piirkonnas (Petukhov 2014).
  5. medianus’e kompressioon karpaalkanali piirkonnas esineb 45%, N. radialis’e kompressioon Guyon’i kanali piirkonnas 6% ja kubitaalkanali osas 3% juhtudest ning teised tunneli sündroomid iga üks 1-2% (Petukhov 2014).

Manuaalteraapia on üks võimalusi vähendamaks tunnelisündroomi teket (Petukhov 2014) mille efektiivsuse osas ollakse siia maani erinevatel seisukohtadel.

Manuaalteraapia võimalusi diagnostikas ja ravis, erinevas vanuses patsientidel, on kirjeldatud mitmete autorite poolt erinevates riikides (Sitel 2014; Böhni et al., 2012; Dvorak et al., 2008; Vasileva 2001).

Исайкин’i poolt läbiviidud uuringu andmetel (2010) võib kõige sagedamini kohata häireid (sh survestumist) C7 segmendi närvijuurte tasandil. Valu levib kaelast abaluule, abaluult mööda õla ja õlavarre lateraalset osa alla I sõrmeni (C6 närvijuur) või II ja III sõrm (C7 närvijuur). Antud piirkondades võib märgata nii öelda „sõrmede suremist“ (surin või tundetus sõrmedes), kusjuures pealiikumisel osades asendites sümptomid ägenevad. V sõrme juurde kiirguv valu on tüüpiliseks C8 närvijuurte survestumise tunnuseks. Harvem võib esineb C3-C5 närvijuurte töö häireid. C4 närvijuurte häirete korral kiirgub valu rangluu ja turja piirkonda, valu õla välisküljel võib olla seotud C5 probleemidega. C3 närvijuurte häiretega seoses on tüüpiline leid keele turse tunne, vastava närvijuure poolsel küljel ka kaela valulikus. Sarnase valulikkuse ilmnemisel täheldatakse nõrkust liigutuste sooritamisel kaasahaaratud lihasrühmades (mida antud närvijuur innerveerib). Millele hiljem lisanduvad häiritud lihaste atrofeerumine, reflekside kadumine ja tundlikkuse häired vastava närvijuure innerveeritaval alal.

Mediaannärvi kompressioon karpaalkanalis tekitab paresteesia sümptomeid peamiselt pöidlas ning 1. ja 2. sõrmes. Sümptomid võivad süveneda tegevustel ning segavad sageli magades. Kurdetakse käelise osavuse langust ja kohmakust (Ballantyne & Hooper, 2004). Karpaalkanali sündroomi korral on konservatiivse ravi hulgast edukaks osutunud lahastamine, ultraheli (sügav), närvilibistamisharjutused, karpaalluu mobilisatsioon, magnetravi ja jooga (Muller et al., 2004).

Karpaalkanali sündroom Eestis 2004-2017

Aasta Isikuid Ravijuhtusid
2004 5 593 10392
2005 6 139 11 842
2006 6 491 12 552
2007 6 758 13 682
2008 6 778 13 494
2009 6 538 13 420
2010 6 877 14 491
2011 7 694 16 451
2012 7 603 15 385
2013 8 001 16 906
2014 8 132 17 418
2015 8 193 17 430
2016 8 407 18 014
2017 8 573 18 228

– põhjused võivad olla väga erinevad nii nagu ka nende leevendamise/ravimise võtted, mis eelkõige olenevad valu tekke põhjustest.

(n kõhu-, selja-, reite piirkonnas) mille tagajärjel tekkib hüpertoonus (lihas/ed on pinges ja lühenenud – lihasvalud) või lihaste lõtvus e hüpotoonus mille tagajärjel võib liigestes tekkida ebastabiilsus (sh lülisambas). Manuaalteraapia on näidustatud.

(sh venitused ja rebendid) tekkitavad valu selja piirkonnas. Nii ulatuslike traumadega kaasnevad tavaliselt põletikud, tursed, funktsionaalsed blokid, lisaks võivad tekkida närvide pitsumised/survestumised (vastavate närvide poolt inerveeritavates kudedes täiendavad probleemid) mille korral on manuaalteraapia näidustatud. Värskete lihaste ja sidemete rebendite korral ei tehta traumeeritud piirkonnas enamjaolt manuaalteraapiat.

liigese(te) liikuvuse või teiste organsüsteemide häiret mida on võimalik manuaalteraapia mobilisatsiooni ja manipulatsiooni tehnikatega kõrvaldada (sh lülisambal) või leevendada. Funktsionaalsed blokkide tagajärjel väheneb liigese liikuvus (selgroolülid moodustavad liigeste süsteemi). Osad sidemed ja lihased on väljavenitatud, teised kokku surutud, selgroolülid ei ole oma tsentraalses asendis, lisanduvad põletikulised protsessid ja seljavalu. Pikaajalisel funktsionaalsete blokkide esinemisel võivad tekkida luustruktuuride deformatsioonid mis omakorda soodustab rühivigade välja kujunemist (n skolioos, küfoos).

n kukkumise või löögi tagajärjel saadud põrutus võib tekitada traumeeritud piirkonnas põletike ja turseid (sh verevalumid), mis oma korda võivad esile kutsuda erinevaid seljavalusid (olenevalt mõjutatud piirkonnast ja kahjustuste ulatusest) mille korral on manuaalteraapia näidustatud.

– põhjused võivad olla närvijuurte pitsumine seoses diskide välja sopistumisega, funktsionaalsed blokid, lihaste spasmid e pidevalt pinges lihased (sh närvi sõlmede piirkonnas – tekitades n tunnelisündroome), selgroolülide nihked (n spondülolistees). Vaata ka tunnelisündroomi. Manuaalteraapia on näidustatud.

käed jalad „surevad ära“ ilma põhjuseta, sipelgad nagu jookseks jäsemetes, peamine põhjus närvide või närvisõlmede pitsumine sh võivad ilmneda erinevad tunneli sündroomid. Manuaalteraapia on näidustatud. Vaata ka tunnelisündroomi.

diski prolaps (välja sopistumine), diski rebendid, diski kulumine mille tagajärjel tekkib selgroolülide vahemiku ahenemine mis omakorda võib esile kutsuda närvijuurte kanalite ahenemise. Tekitades närvijuurte kanalite pitsumise ning see läbi kutsudes esile seljavalusid (sh närvide, lihaste, sidemetega eotud valud). Enamustel juhtudel on manuaalteraapia näidustatud.

soodustab selgroolülide deformatsioonide teket (sh rühi vead), põletikude teket ja närvide kompressiooni seose närvi kanalite ahenemisega mis võib tekkida lülide deformeerumisest on manuaalteraapia näidustatud. Selgroolülide osteoporoos III-IV aste on manuaalteraapia vastunäidustatud. Ettevaatust vanemad inimesed, üle 65 aastastele pole soovitav manuaalteraapia teha, erand korras manuaalteraapia võtteid võib teha kui terapeut on saanud kinnituse arstilt, et mõjutatavas piirkonnas antud patsiendil ei esine luuhõrenemist. Tänapäeval esineb luuhõrenemist ka palju noorematel, vähimagi kahtluse korral suunata patsient kontrolli (Смирнов et al., 2010)

(puusa-, põlve-, hüppe-, randme-, küünar-, õlaliiges) – nii nagu lülisamba probleemid võivad anda valu ja probleeme kätesse/jalgadesse võib see ka vastupidi olla. Põlves esinev valu paneb inimese lonkama, selle tagajärjel hoiame keha viltu mis tekitab pingeid ja valu seljas. Samas sagedamini tekib analoogne seos alaselja probleemiga (millega kaasneb valu ja liikuvuse piiratus) mis tekitab seose vale kehaasendiga pingeid ja valu põlves (soodustab põlve traumasid ja liigese kulumist, koormuse ebaühtlase jaotumise läbi). Karpaalkanali probleemid saavad alguse tihti kaela piirkonna probleemidest. Manuaalteraapia on enamusel juhtudel näidustatud.

e tuul tõmbas läbi – tühja koha pealt seda ei juhtu, selleks peab olema lihases põletik. N esineb kusagil närvi põletiku siis on meie keha tundlik tuuletõmbele ja külmale mis võib juba olemas olevat põletiku võimendada. Enamustel juhtudel on manuaalteraapia näidustatud, kõrvaldamaks esialgset põhjust, lisaks võib olla vajalik põletikuravi.

Lihaste kangus või nõrkus erinevates keha piirkondades on manuaalteraapia näidustatud.

sh skolioos ja küfoskolioos 1-2 aste on manuaalteraapia näidustatud.

(osteokondroos, deformeeriv spondüloartroos jne) koos funktsionaalsete blokkide moodustumisega selgroolüli motoorses segmendis (SMS) on manuaalteraapia näidustatud.

koos lokaalse valuga kaela piirkonna (cervicalis), rindkere piirkonna (torakaal), nimmepiirkonna (lumbaar) tasemel, lLihas-düstoonilised sündroomid (Scalenuse sündroom, pectoralis minor sündroom, Piriformise sündroom jne). Manuaalteraapia on näidustatud.

äge alaselja valu, nimme- või ristluu piirkonnas tuntav (sageli äge) seljavalu, on manuaalteraapia näidustatud.

heterogeen valu mille vallandavad trigerpunktid ning tekitavad lokaalse ja kiirguva valu on manuaalteraapia näidustatud.

mis on tingitud erinevatest funktsionaalsetest blokkidest (luud, lihased, sidemed, närvisüsteem) on manuaalteraapia näidustatud.

ülemise selgroolüli nihkumine ettepoole alumise selgroolüli suhtes, on manuaalteraapia näidustatud (vaata ka vastunäidustusi, nihe üle 1/3 on manuaalteraapia vastunäidustatud).

Raseduse ajal esinevate erinevate lihas- liigeste valude korral on manuaalteraapia näidustatud. Kaelapiirkonnas on võimalik teostada manuaalteraapiat kogu raseduse vältel sh manipulatsioone (Смирнов et al., 2010). Esimesel trimestril (12 nädalal) on raseduse katkemise oht suurem. Rasestumise probleemide esinemisel (sh kunstviljastamise korral) ei tehta manuaalteraapiat, erandjuhtudel konsulteerida raviarstiga.

  1. Andersson GBJ. ja Cocchiarella L. Guides to the Evaluation of Permanent Imairment, 6th ed. American Medical Association (AMA) 2007.
  2. Böhni UW, Lauper M & Locher HA. 2th ed. Manuelle Medizin 2. Stuttgart; New York: Thieme. 2012
  3. Clarkson HM. Joint Motion and Function Assessment. Lippincott Williams & Wilkins, 2005.
  4. Dvorak J, Dvorak V, Gilliar W, Schneider W, Spring H, et al. Musculoskeletal manual medicine: diagnosis and treatment. Stuttgart; New York: Thieme. 2008.
  5. Ilves M, Rannama L, Müür M, Kartau AK. Klassikalise massaaži õpik. Massaažikool, Tallinn 2012.
  6. Kendall FP, McCreary EK, Provance PC, Rodgers MM ja Romani WA. Muscles Testing and Function with Posture and Pain. 5th ed. Lippincott Williams & Wilkins 2005.
  7. Khabirov FA ja Khabirova YF. Pain in the neck and back pain (diagnosis, clinical features and treatment). Practical medicine 2012;2(57).
  8. Kotenko KV, Epifanob VA, Epifanov AV & Korchazhkina NB. Back pain: Diagnosis and treatment. GEOTAR-Media, 2016. (In Russian).
  9. Männik G. Spordivigastused, jalgpalli näitel. Tallinn Huma 2008.
  10. Pääsuke M. Inimese liikumisaparaadi biomehaanika. Tartu 1996
  11. Ootsing S, Trapido L ja Rehemaa K. Meditsiinisõnastik: eestikeelsed terminid koos seletuste ning ladina, inglise ja soome vastetega. Tallinn, Medicina 2004.
  12. Sitel AB. Manual Therapy. BINOM 2014. (In Russian).
  13. Smirnov VM & Sassy EM. How to avoid mistakes and complications when conducting manual therapy. Journal Manual Therapy 2010;1(37):84-87. (In Russian).
  14. Swartz EE, Floyd RT ja Cendoma M. Cervical Spine Functional Anatomy and the Biomechanics of Injury Due to Compressive Loading. Journal of Athletic Training. 2005;40(3):155–161
  15. Vasilyeva LF. Manual diagnosis and therapy. Foliant St. Petersburg 2001. (In Russian).

Manuaalteraapia/kiropraktika vastunäidustused

lülisamba, seljaaju ja aju, liigeste, siseorganite jäsemete kasvajad (sh müoloom jt) korral on manuaalteraapia vastunäidustatud. Erand võib tekkida kui raviarst annab loa ja kinnitab manuaalteraapia ohutust, kindlasti peavad puuduma metastaasid. Vajadusel suunata eelnevalt vastava valdkonna arsti juurde, veendumaks ohutuses (Смирнов et al., 2010). Vajalik raviarstiga konsultatsioon ja röntgenoloogilased ning pehmete kudede uuringud mis peavad terapeudile olema kättesaadavad.

sh tuberkuloosne spondüliit (lülipõletik), osteomüliit (luuüdipõletik), aktiivsel kujul esinev reuma. Ägeda infektsiooniliste tunnustega, palavikuga, ägeda põletikuga võib sooritada manuaalteraapia peale sümptomite kadumist (Khabirov et al., 2012; Смирнов et al., 2010). Selgroo lülide tuberkuloos – kui haigus pole aktiivne võib osadel juhtudel kasutada manuaalteraapia, välistades manipulatsioonid haigusest haaratud lülides (Смирнов et al., 2010). Vajalik raviarstiga konsultatsioon ja röntgenoloogilased ning pehmete kudede uuringud mis peavad terapeudile olema kättesaadavad

Lülisamba murrud ja lülisamba diskide traumaatilised kahjustused keskmiselt 6 kuud on manuaalteraapia vastunäidustatud vastavas piirkonnas. Lülisamba murrud ja mõrad – tõsiste kukkumise, traumade ja liiklusavariide järgselt manuaalteraapia pöördunud patsiendil kohustuslik MRT, manuaalteraapia mitte enne 6 kuu möödumist, vajab raviarstiga konsulteerimist (plaatide ja kruvide piirkonnas manuaalteraapia keelatud) (Khabirov et al., 2012; Смирнов et al., 2010).

antud piirkonnas on manuaalteraapia vähemalt 6 kuud vastunäidustatud. Seisund pärast lülisamba operatsiooni, spondülolüüsi ja spondülolisteesi. Plaatide, kruvide olemasolul operatsiooni piirkonnas on välistatud täielikult ka hilisem manuaalteraapia sooritamine antud piirkonnas. Puusaliigese vahetamisel sammuti on enamus manipulatsioone nimmepiirkonnas välistatud. Kui on piisavalt aega möödunud nimmepiirkonna operatsioonist siis ei ole takistusi vajadusel enamuseks kaela ja rindkerepiirkonna manipulatsioonideks (Смирнов et al., 2010).

e Bechterevi haigus. Võib kasutada venitus ja mobiliseerivaid tehnikaid kuid manipulatsioonid on välistatud (Смирнов et al., 2010).

ulatuslik lülivaheketta väljasopistus millega kaasneb oluline neuroloogiline häire on manuaalteraapia vastunäidustatud (Смирнов et al., 2010).

Selgroolülide osteoporoos III-IV aste. Ettevaatust vanemad inimesed, üle 65 aastastele pole soovitav manuaalteraapia teha, erand korras manuaalteraapia võtteid võib teha kui terapeut on saanud kinnituse arstilt, et mõjutatavas piirkonnas antud patsiendil ei esine luuhõrenemist. Tänapäeval esineb luuhõrenemist ka palju noorematel, vähimagi kahtluse korral suunata patsient kontrolli (Смирнов et al., 2010).

Infarkt, insult ja insuldi järgsed seisundid on manuaalteraapia lubatud ainult ravi arsti loal (Смирнов et al., 2010).

(Смирнов et al., 2010). Seedetrakti, rindkere organite ja teiste siseorganite ägedad haigused ja haigusseisundid on manuaalteraapia vastunäidustatud.

– manuaalteraapia vastunäidustatud, võimalikud erandid raviarsti soovitusel.

(esineb umbes 1% inimestest ja võib põhjustada skaleenusesündroomi). Külgedele sooritatavate manuaalteraapia võtete korral a. vertebraalis’e survestumine (Смирнов et al., 2010). Vajalik raviarstiga konsultatsioon ja röntgenoloogilased ning pehmete kudede uuringud mis peavad terapeudile olema kättesaadavad.

– puhul esineb lülisamba eesmise pikiligamendi kaltsifitseerumine hilisema ossifitseerumisega. Vajalik raviarstiga konsultatsioon ja röntgenoloogilased ning pehmete kudede uuringud mis peavad terapeudile olema kättesaadavad.

Vajalik raviarstiga konsultatsioon ja röntgenoloogilased ning pehmete kudede uuringud mis peavad terapeudile olema kättesaadavad.

(esimese kaelalüli ja kuklaluu (atlanto-occipital) liiges, keeleluu, alalõualuu, kuulmeluud). Vajalik raviarstiga konsultatsioon ja röntgenoloogilased uuringud mis peavad terapeudile olema kättesaadavad.

luukasvis. Kahtluste korral on vaja teha röntgen pilt või MRT. Eesmiste osteofüütide korral on manuaalteraapia lubatud, tagumiste osteofüütide korral manuaalteraapia ei tehta kui esineb neuroloogilisi leide, kui osteofüütid on üle 1,5mm, alla siis manuaalteraapia on lubatud aga vältida külgmiseid manipulatsioone (kaelapiirkonnas oht a. vertebralis’e survestumiseks ja kahjustamiseks) (Смирнов et al., 2010).

e liigse liikuvuse korral ei soovitata manuaalteraapiat (Khabirov et al., 2012). Segmentaarne hüpermobiilsus e lülisamba ebastabiilsus III-IV staadium (Смирнов et al., 2010).

Manuaalteraapia üle III astme skolioosi korral teistes piirkondades on lubatud (Смирнов et al., 2010).

ülemise selgroolüli nihkumine ettepoole alumise selgroolüli suhtes üle 1/3 on manuaalteraapia vastunäidustatud (Смирнов et al., 2010).

lülisambakanali ahenemine. Normaalselt ei tohiks lülisambakanal olla kitsam kui 18mm, seljaaju umbes 10mm. Seljaaju kompressioon tekib lülisambakanali ahenemisel alla 14mm. Võib kaaluda manuaalteraapia erandkorras välistades manuaalteraapia tehnikad mis võivad mõjutada tagumise või tagumis-külgmise diski protusiooni üle 1,5mm. Välistatud külg manipulatsioonid. (Смирнов et al., 2010).

koos oluliste neuroloogiliste sümptomite esinemisega on manuaalteraapia vastunäidustatud.

(Spinabifida e lülisambalõhestumus,  selgroolülide kaarde sulgemata jätmine, assimilatsioon, tropismi anomaaliad, sakraliseerimine, lumbolisatsioon, konkreetsus). Spinabifida e lülisambalõhestumus (Смирнов et al., 2010). Vajalik raviarstiga konsultatsioon ja röntgenoloogilased ning pehmete kudede uuringud mis peavad terapeudile olema kättesaadavad. Klippeli-Feili sündroom la syndroma Klippel-Feil, i Klippel-Feil syndrome – kaasasündinud haigustunnustik, millele on iseloomulikud lülisamba kaelaosa lülide kokkukasvamisest tekkinud plokklüli ja sellest tingitud lühike kael ning ajutüve ja väikeaju patoloogia. manuaalteraapia vastunäidustatud.

Atlase sadula hüperplaasia (liigkasv, rakuhulga suurenemisest tingitud elundi või koe tavalisest suuremad mõõtmed, vrd. hüpertroofia). Vajalik raviarstiga konsultatsioon ja röntgenoloogilased uuringud mis peavad terapeudile olema kättesaadavad.

Arnoldi-Chiari sündroom II-III aste – ajutüve ja väikeaju kaasasündinud väärarend, suhteline vastunäidustus, konsulteerida vajadusel raviarstiga.

Scheuermanni haigus e Morbus Scheuermann – on kaasasündinud lülisamba haigus, lülikehad muutuvad kiilukujuliseks, esineb peamiselt T3-T5 selgroolülidel. Antud haiguse korral võib kasutada ainult võtteid mis on suunatud painutusele lülisambarinnaosas ja vertikaalseid traktsiooni tehnikaid (Смирнов et al., 2010).

Klassikalise massaaži üldised vastu näidustused on: äge südamepuudulikkus (südame rütmihäired, südamelihase põletik, infarkt), hüpertoonia ja hüpotoonia, veenipõletikud, veenilaiendid- tromboosi oht, ägedad põletikulised haigused (nt. palavik, kopsupõletik), nahahaigused (mädased nahapõletikud, kontaktdermatiit), haavad kontakt pindadel mis segavad manipulatsioone ja massaaži), nakkushaigused, kasvaja või kasvajakahtlus, äge neerupuudulikkus, äge maksapuudulikkus, värsked vigastused, traumad, suured sünnimärgid ja verevalumid.

  1. Andersson GBJ. ja Cocchiarella L. Guides to the Evaluation of Permanent Imairment, 6th ed. American Medical Association (AMA) 2007.
  2. Böhni UW, Lauper M & Locher HA. 2th ed. Manuelle Medizin 2. Stuttgart; New York: Thieme. 2012
  3. Clarkson HM. Joint Motion and Function Assessment. Lippincott Williams & Wilkins, 2005.
  4. Dvorak J, Dvorak V, Gilliar W, Schneider W, Spring H, et al. Musculoskeletal manual medicine: diagnosis and treatment. Stuttgart; New York: Thieme. 2008.
  5. Ilves M, Rannama L, Müür M, Kartau AK. Klassikalise massaaži õpik. Massaažikool, Tallinn 2012.
  6. Kendall FP, McCreary EK, Provance PC, Rodgers MM ja Romani WA. Muscles Testing and Function with Posture and Pain. 5th ed. Lippincott Williams & Wilkins 2005.
  7. Khabirov FA ja Khabirova YF. Pain in the neck and back pain (diagnosis, clinical features and treatment). Practical medicine 2012;2(57).
  8. Kotenko KV, Epifanob VA, Epifanov AV & Korchazhkina NB. Back pain: Diagnosis and treatment. GEOTAR-Media, 2016. (In Russian).
  9. Männik G. Spordivigastused, jalgpalli näitel. Tallinn Huma 2008.
  10. Pääsuke M. Inimese liikumisaparaadi biomehaanika. Tartu 1996
  11. Ootsing S, Trapido L ja Rehemaa K. Meditsiinisõnastik: eestikeelsed terminid koos seletuste ning ladina, inglise ja soome vastetega. Tallinn, Medicina 2004.
  12. Sitel AB. Manual Therapy. BINOM 2014. (In Russian).
  13. Smirnov VM & Sassy EM. How to avoid mistakes and complications when conducting manual therapy. Journal Manual Therapy 2010;1(37):84-87. (In Russian).
  14. Swartz EE, Floyd RT ja Cendoma M. Cervical Spine Functional Anatomy and the Biomechanics of Injury Due to Compressive Loading. Journal of Athletic Training. 2005;40(3):155–161
  15. Vasilyeva LF. Manual diagnosis and therapy. Foliant St. Petersburg 2001. (In Russian).

Registreeri Aeg

Protseduuri või konsultatsiooni aja kokku leppimiseks täida allolevad lahtrid ning kirjuta vabas vormis, millised mured vaevavad. Leiame sobiva aja konsultatsiooniks ning protseduurideks.