on lihas-luukonna seisundite parandamise meetod läbi palpeerimise ja kätega teostatavate tehnikate (sh instrumentidega) abil, mille tulemusel paranevad tugi-liikumisaparaadi liikuvus ja funktsioonid. Manuaalsete (manus = käsi ladina keeles) raviviiside abil saab ravida manipulatiivsele ravile alluvaid lülisamba talitlushäireid ja suurendada piiratud liikuvusega liigeste liikumisulatust, kasutades inimkäsi,. Manuaalne meditsiin põhineb veendumusel, et inimorganism on isereguleeruv ja keha on võimeline ise tervenema, kui kõik keha struktuurid suhestuvad omavahel normaalselt.
Manuaalse meditsiini ja manuaalteraapiate nime all tegutsevad tänapäeval erinevate erialade ja ametite esindajad: manuaalterapeudid, kiropraktikud (chiros = käsi vana kreeka keeles), osteopaadid, füsioterapeudid, ravi- ja spordimassöörid jt.
on diagnostika ja ravi meetod, kus terapeut mõjutab oma kätega patsiendi organismi, kasutades vajadusel erinevaid abivahendeid. Manuaalteraapia meetodid on suunatud peamiselt tugi-liikumisaparaadi ja teiste organsüsteemide funktsioonide taastamisele läbi mobilisatsiooni ja manipulatsiooni tehnikate.
Manuaalteraapia peamiseks eesmärgiks loetakse normaalse liigeste liikuvuse taastamist lülisamba ja teistes tugi-liikumisaparaadi piirkondades (Sitel, 2014).
Manuaalteraapias tehakse vahet manipulatsiooni ja mobilisatsioonitehnika vahel. Manipulatsioonitehnika alla kuuluvad kõik liigutused, kus kasutatakse tõukavat jõudu, tuntud ka nimetusega „klassikaline manipulatsioon“. Kõik teised tehnikaid, mis ei kasuta tõukavat jõudu, liigituvad mobilisatsiooni kategooriasse (Dvorak et al., 2008). Manuaalteraapia peamised mõjutusmeetodid baseeruvad järgmistel mõistetel ja kahel peamisel meetodil: mobilisatsioonil ning manipulatsioonil.
Manuaalterapeut
on tervishoiu iseseisev spetsialist, kes tegeleb närvi-lihaste-skeletisüsteemi ja selle haigussümptomite diagnoosimise, ravi ja probleemide ennetamisega. Rõhku pannakse manuaalsetele tehnikatele, sh liigeste korrigeerimisele ja/võimanipulatsioonidele, funktsionaalsete blokkide vabastamisele.
Manuaalterapeut juhindub teaduslikest ja kliinilistest tõenditest ning iga patsiendiindividuaalsest biopsühhosotsiaalsest raamistikust.
Ortopeediline manuaalteraapia
on füsioteraapia eriliik, milles käsitletakse närvi- ja skeleti-lihassüsteemiseisundeid, juhindudes kliinilistest andmetest ja kasutades täpseid ravimeetodeid, kaasa arvatud manuaaltehnikaid ja terapeutilist harjutust.
Ortopeediline manuaalteraapia juhindub teaduslikest ja kliinilistest tõenditest ning iga patsiendiindividuaalsest biopsühhosotsiaalsest raamistikust (Schomacher 2014).
on tervishoiu eriala, mis tegeleb närvi-lihaste-skeletisüsteemi ja selle haigussümptomite diagnoosimise, ravi ja probleemide ennetamisega. Rõhku pannakse manuaalsetele tehnikatele, sh liigeste korrigeerimisele ja/või manipulatsioonidele, mille fookus on suunatud subluksatsioonidele. Lülisamba subluksatsioon kujutab endast liigese või kahe kõrvuti oleva lülisambalüli kahjustust või düsfunktsiooni, kus joondumine, liikumise terviklikkus ja/või füsioloogiline funktsioon on muutunud, seejuures liigespindade vaheline kontakt on jäänud intaktseks (WHO, 2005).
Osteopaatilise ravi eesmärgiks on taastada keha normaalne liikuvus, koordinatsioon ja rüht.
Osteopaatia aluseks on 1874. aastal Ameerika sõjaväearsti ja inseneri Andrew Taylor Stilli rakendatud ravi põhimõte, mille ta nimetas osteopaatiaks (kreeka keeles osteon – luu, pathos – haigus, kannatus).
Dr Stilli järgi on inimkeha ükstervik: toimimishäire ühes piirkonnas kahjustab teisi piirkondi. Ta oli veendunud, et enamikku haigusi võib leevendada või ravida ilma medikamentideta.Võtmeks on anatoomiliste kõrvalekallete leidmine ning vaba närvienergia ja kehavedelike voolu takistavate häirete korrigeerimine kehas.
Dr Still pidas paljude haigusseisundite põhjusekstugi-liikumisaparaadi häireid. Ta avaldas osteopaatia põhitõed teoses “Osteopaatia filosoofia”, kus selgitas, et osteopaatiline kahjustusselgroolülide vahel põhjustab veresoonte ja närvide pitsumist. Pitsitusseisundieemaldamisel osteopaatiliste võtetega antakse organismile võimalus end isetervendada.
on tänapäevase sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi üks oluline osa. See on kehalistel harjutustel, massaažil, sooja- ja külma- ning elektriravil põhinev teraapia, mille eesmärk on, et patsient saaks paremini sulanduda normaalsesse elu- ja töökeskkonda.
Füsioterapeudi tööülesanded on võimalike tervisekahjustuste ennetamine, liigeste liikuvuse ja lihaste jõu säilitamine või parandamine, häirunud funktsioonide taastamine ja kompenseerimine ning valu leevendamine. Füsioterapeut kasutab oma töös sh manuaalteraapia, massaaži tehnikaid jpm.
Vanus otseselt ei oleseotud manuaalteraapia efektiivsusega (Biondi 2005) e siis kehtivad eakatel manuaalteraapiakasutamisel samad näidustused ja vastunäidustused kui ka teistel vanuserühmadel. Eakatel manuaalteraapia kasutamisel tuleb täiendavalt kindlasti arvestada kaasuvate haigustega: n luuhõrenemise riski kasv, kasvajate suuremesinemise tõenäosus jpm (Sitel 2014; Böhni et al., 2012; Vasileva 2001).
Kaasaegse massaažiteraapia olemuseks on dokumenteeritud, manuaalsete võtete ja tehnikate doseeritud kompleks, mis seisneb pehmete kudede mehaanilises mõjutamises või kombineeritult füüsikaliste vahendite kasutamises. Massaaži peetakse heaks lihaspinget leevendavaks (Ilves 2010), valu vähendavaks (Dion et al 2011; Sagar et al 2007) ning liigeste liikuvust (sh LKP) suurendavaks meetodiks (Ilves 2010). Massaaži peamised tehnikad: silitamine, silumine, hõõrumine, rullimine, muljumine, voolimine, pigistamine, tangvõte, venitamine, nihutamine, väänamine ja vibratsioonvõtted. Massaaž aitab kaasa normaalse lihaspikkuse, -toonuse ja lihasverevarustuse taastumisele (Ilves 2010).
Massaaž võib avaldada positiivset mõju nii peavalude kui ka migreenilaadsete peavalude esinemise vähenemisele. Näiteks vähendab massaaž sümpaatilise närvisüsteemi erutust jt füsioloogilisi stressireaktsioone, mis võivad migreenihooge esile kutsuda. Massaaž mõjutab substants P ja serotoniini taset, mis omakorda mõjutab valumehhanisme ja võimaldab paremini kontrollida migreeni vallandumist (Lawler & Cameron, 2006).
Massaaž omab positiivset mõju liigeste liikuvusele, sh kaela erinevatele liikumise suundadele fleksioon, ekstensioon, lateraalfleksioon liigutusel paremale, lateraalfleksioon liigutusel vasakule, rotatsioon liigutusel paremale ja vasakule keskmiselt 11% (Ilves 2010). Massaaž on efektiivne sekkumistegevus luu-lihaskonna funktsionaalse seisundi parandamisel. Massaažist maksimaalse kasu saamiseks tuleks seda rakendada töövälisel ajal, et pärast massaaži oleks lihastel võimalik piisavalt lõõgastuda (Männaste 2016).
Mobilisatsioon on käeline järkjärguline (kasutatakse ka abivahendeid) erineva rütmi ja jõuga passiivne kehaosade liigutamine, mille tulemusel vähendatakse või kõrvaldatakse funktsionaalne blokk ehk taastatakse kas osaliselt või täielikult mõjutatavapiirkonna funktsionaalsus (näiteks läbi spastiliste lihaste lõdvestumise).
Mobilisatsioon enne liikuvus barjääri: suure amplituudiga liikumised, vähendamaks valu ja spasmi; väikese amplituudigamobilisatsioonid liigese patoloogilise lõppliikuvuse lähedal (kasutatakse hüpomobiilsete liigeste puhul, kui puudub valu) (Sitel, 2014; Dvorak et al.,2008).
Convex-Concav´põhimõtte
Liigeste mobiliseerimisel lähtutakse Convex-Concav´ põhimõttest (Dvorak et al., 2008):
Convex´„kumera liigese reegel“ – kehtib liigese kohta, mille distaalne liigespind on kumer.
Kui liigutus on piiratuddegeneratiivsete muutuste tõttu, siis vabastamise tehnika ilma impulsita on suunatud piirangust vastassuunale.
Concav´„nõgusa liigese reegel“ kehtib liigese kohta, millel distaalne liigespind on nõgus.
Kui liigutus on piiratuddegeneratiivsete muutuste tõttu, siis vabastamise tehnika ilma impulsita on suunatud piirangu poole.
Manipulatsioon on liiges(t)e käeline mõjutustehnika, mille käigus sooritatakse järske, väikeseamplituudiga tõukeid, eesmärgiga taastada liiges(t)e füsioloogiline liikumisulatus, ületamata anatoomilise terviklikkuse piiri, et kõrvaldada funktsionaalne blokk.
Manipulatsioon viib lõpuni funktsionaalse bloki kõrvaldamise, milleks luuakse eeltingimused läbimobilisatsiooni (liikuvuse suurendamise) ning teiste valu, lihas-, sidemete ja kõõluste pinge vähendamise meetodite kasutamise (Sitel, 2014; Dvorak et al.,2008; Tuchin et al., 2000).
Traktsioonitehnikate all mõistetakse liigeste venitustehnikaid.
Traktsioonid jagunevad järgmiselt: lineaarne traktsioon, ellipsoidaalne traktsioon ja mehaaniline traktsioon (Sitel, 2014).
Lülisamba kaela piirkonna traktsioonion kasutatud ühe ravivõimalusena lülisamba diskiprobleemide, spondülolüüsi ja fassettliigestest tulenevate valude korral.
Lülisamba lülide traktsioon suurendab intervertebrale foramen’i, vähendab survet diskidele ja närvijuurtele ning veresoontele.
Samuti tekib venitus ligamentides ja vähendatakse koormust fassettliigestele, mis omakorda võib viia lihaspingealanemiseni ja verevarustuse paranemiseni antud piirkonnas (Tsai et al., 2011).
Funktsionaalne blokk on liigese(te) liikuvuse või teiste organsüsteemide häire, mida on võimalik kõrvaldada manuaalteraapia mobilisatsiooni- ja manipulatsioonitehnikatega (shlülisambal) (Котенко et a.l, 2016).
Lülisammas – on spetsiifilineanatoomiline-füsioloogiline-biomehhaaniline organ süsteem, mis sõltub tugi-liikumisaparaadi (luud, sidemed, lihased, kõõlused jt) ehitusest, innervatsioonist ja verevarustusest. Mille peamisteks ülesanneteks on: kehaasendi säilitamine ja liigutamine ruumis (lülisambast saavad ühel või teisel moel alguse enamus liigutusi); info vahendamine peaaju ja teiste organ-süsteemide vahel (nende juhtimise vahendamine) (Котенко et al., 2016;Ситель, 2014).
1) Mobilisatsioon – passiivne liigutus, traktsioon(venitus), surve, postisomeetriline relaksatsioon, automobilisatsioon.
2) Manipulatsioon – tõuge, tõukega traktsioon.
3) Kombineeritud tehnikad.
1) Liigestele suunatud mõjutus
2) Lihastele suunatud mõjutus
1) Suunatud/sihtotstarbeline MT - mõjutatakse ainult kindlat segmendi või segmente. Mobilisatsiooni tehnikate kasutamisel piiratakse mõjutatavate segmentide arvu. Kasutatakse peamiselt kindla segmenti võisegmentide mõjutamiseks konkreetse probleemi korral.
2) Üldine MT – haarab endasse mitmete segmentide mõjutamist n üldise mobiliseerimise eesmärgil. Mobiliseeritakse lülisamba liikuvust piiramata otseselt mobiliseeritavate segmentide arvu. Kasutatakse peamiselt profülaktikas.
1) Ühe suunaline mõjutus – fleksioon, ekstensioon, lateraalfleksioon, rotatsioon jt suunad e mõjutus ühes kindlas liikumisesuunas.
2) Kombineeritudsuunaga mõjutus – fleksioon koos rotatsiooniga jt liikumis suundade kombinatsioonid.
Manuaalnelihastestimine
Manuaalselihastestimise (MMT- ingl. k. Manual Muscule Testing) on protseduur üksikute lihaste või lihasrühma tugevuse hindamiseks. Lisaks kasutatakse nimetust – Neurological ManualMuscle Testing, lühend ikka MMT või Neurological MMT.
Eristatakse järgnevaid astmeid:
0-signaalpuudub- nähtavat ega palpeeritavat lihase kontraktsiooni (liikumist) ei ole.
1-väga halb- on nähtav või/ja palpeeritav lihase kontraktsioon, kuid lihasemõjul liikumist ei toimu.
2-halb-toimub liikumine kui maa külgetõmbejõud (gravitatsioon) on elimineeritud.
3-rahuldav-toimub liikumine maa gravitatsioonis, kuid ei kannata mingit vastupanu.
4-hea- toimub liikumine gravitatsiooni väljas, kannatab vastupanu, kuidkasvava jõu rakendamisel konkreetset vastupanu ei ole.
5-väga hea- toimub liikumine ning kasvava jõu rakendamisel osutub lihaskonkreetset vastupanu.
Tulemus:
1-4lihase düsfunktsioon
5-lihas normis, tasakaalus
Manuaalsetlihastestimist kasutatakse erinevates valdkondades: meditsiini (diagnoosimisel,taastusravis sh manuaalteraapia, füsioteraapia jne) ja spordis.
Testimise tehnika on sama, kuid on erinevad oodatavad tulemused ja eesmärgid.
Spordi valdkonnas on katse hinnata lihase maksimaalset jõudu.
Taastusravis sh füsioteraapias hinnatakse lihase enda seisundit viie palli skaalas.
Manuaalteraapias hinnatakse lihase seisundit: normis või düsfunktsioonis. Düsfunktsiooni korral otsitakse põhjust ja tehakse vahet, kas probleem esineb lihases endas, perifeerses närvis, närvijuures, kesknärvisüsteemis või siseorganites. Sellisetestid on tavaliselt submaksimaalsed (ingl. k. Submaximal).
Normaalseneuroloogise tervise korral peaks lihas säilitama normaalse reaktsiooni erinevavälimise või sisemise teguri rakendamisel (näiteks lihase venitamisel, ärritamisel e. provokatsioonil, patsient paneb oma käe uuritavale lihasel võilülile e teraapiline lokalisatsioon jne.)
Düsfunktsionaalsesseisundis lihase korral on eesmärgiks leida selle põhjus, selle tuvastamisel on üheks efektiivseks vahendiks MMT, mille abil saab hinnata, kas lihas on:
-Hüpotoonilise reaktsiooniga lihas
-Hüpertoonilise reaktsiooniga lihas
-Fastsiaalselt lühenenud lihas
Selle baasil saab valida järgnevaid teraapiameetodeid, arvestades muid tegureid, mis tulenevad anamneesist, raviarsti hinnangust jne.
Kaasaegsemassaažiteraapia olemuseks on dokumenteeritud, manuaalsete võtete ja tehnikate doseeritud kompleks, mis seisneb pehmete kudede mehaanilises mõjutamises võikombineeritult füüsikaliste vahendite kasutamises. Massaaži peetakse heaks lihaspinget leevendavaks(Ilves 2010), valu vähendavaks (Dion et al 2011; Sagar et al 2007) ning liigeste liikuvust (sh LKP) suurendavaks meetodiks (Ilves 2010). Massaaži peamised tehnikad: silitamine, silumine, hõõrumine, rullimine, muljumine, voolimine, pigistamine, tangvõte, venitamine, nihutamine, väänamine ja vibratsioonvõtted. Massaaž aitab kaasanormaalse lihaspikkuse, -toonuse ja lihasverevarustuse taastumisele (Ilves 2010).
Massaaž võib avaldada positiivset mõju nii peavalude kui ka migreenilaadsete peavalude esinemise vähenemisele. Näiteks vähendab massaažsümpaatilise närvisüsteemi erutust jt füsioloogilisi stressireaktsioone, mis võivad migreenihooge esile kutsuda. Massaaž mõjutab substants P ja serotoniinitaset, mis omakorda mõjutab valumehhanisme ja võimaldab paremini kontrollidamigreeni vallandumist (Lawler & Cameron, 2006).
Massaaž omab positiivset mõju liigeste liikuvusele, sh kaela erinevatele liikumise suundadele fleksioon, ekstensioon, lateraalfleksioon liigutusel paremale, lateraalfleksioon liigutusel vasakule, rotatsioon liigutusel paremale ja vasakule keskmiselt 11% (Ilves 2010). Massaaž on efektiivne sekkumistegevus luu-lihaskonna funktsionaalse seisundiparandamisel. Massaažist maksimaalse kasu saamiseks tuleks seda rakendada töövälisel ajal, et pärast massaaži oleks lihastel võimalik piisavalt lõõgastuda (Männaste 2016).
Valuvaba selja nimel.
